Hein: rikkaks saamist peaks koolis õpetama

Õhtuleht kirjutas hiljaaegu keskealisest naisest, kes oli Bingo Lotoga võitnud ligi 200 000 eurot. “Võidetud summa eest plaanib pereema muu hulgas korda teha vana kodumaja,” kirjutas leht. “Lisaks võlgade ja järelmaksude tasumisele soovib naine osa summast jätta ka lähemate sugulaste abistamiseks. Kavatsus on ka võib-olla reisida, sest siiani ei ole ta seda endale ega oma perele lubada saanud.  “Kahe jalaga maa peal olev” naine usub, et suudab raha kasutada mõistlikult nii, et seda jätkuks pikemaks ajaks.“

Pidage kinni! Kas selline raha kasutamise kirjeldus lubab, et seda jätkub pikemaks ajaks?

Kuhu raha kaob? Loo pealkiri oli “Meie peres pole kunagi raha olnud”, ja mina lisaksin, et ei hakkagi kunagi olema ka. Rõhuv enamik lotovõitjaid on aasta-paar hiljem tagasi võidueelses seisus. Hullemal juhul on nad veelgi suuremates võlgades. Mõni  vahetab naise välja või tuleb töölt ära. Teised külvavad end vidinate ja reisidega üle. Kolmandad ostavad uhke ja suure maja, suure mootoriga kalli auto. Lotovõitjate kombel käituvad ka paljud järsku rikkaks saanud inimesed, näiteks suure päranduse saajad, passiivsed aktsionärid, sõnaga – need, kellel ei ole varem suurt raha olnud.

Miks maksavad lotovõitjad oma rumaluse kinni võidetud rahaga? Kui minu loo tegelane oleks natukenegi sellist haridust saanud, ei mõtleks ta, kuidas raha kulutada, vaid hoopis, kuidas seda lotovõitu nii investeerida, et sellest elu lõpuni jaguks. Samuti ei tuleks äkki rikkaks saanud inimesed töölt ära, kuna nad saaksid aru, et miljon ­eurot ei taga pikaajalist head elu. Miljon kulub väga kiiresti ära tänu valedele (mitteärilistele) otsustele, mis on suurelt jaolt põhjustatud oskuste ning teadmiste puudumisest, ja lihtsalt tarbimisele. Nimetan seda koolirahaks, aga ma ei usu, et investeerimiskursus peaks koolis niipalju maksma.

Investeerimisloogika seisneb selles, et kui mul on säästetud või võidetud 1 miljon eurot, siis umbes 5000 eurot kuus kulutades jagub seda 20 aastaks, pärast mida on jääk 0. Kui ma aga investeerin selle 1 miljoni tulutoovatesse instrumentidesse umbes 7%ga aastas, siis teenin igas kuus 5830 eurot. 20 aasta pärast on mul järel minu investeeritud 1 miljon + 20 (aastat) korda 12 (kuud) korda 5830, mis võrdub 2 400 000 euroga. Seda muidugi, kui ma 5830 eurot igas kuus ei kuluta, aga ma võin seda ka vabalt teha, sest sellise sissetulekuga olen ma töökohast sõltumatu.

Mõju majandusele. Praegu hoiavad Eesti inimesed 3 miljardit eurot sääste tavalisel arvelduskontol. Suunates kasutult seisva raha majandusse börsi, kinnisvara või laenude kaudu, elavdaks see tunduvalt majanduskeskkonda ning parandaks ka inimese enda majanduslikku olukorda tänu tulutoovatele instrumentidele. Teiseks, see õpetaks säästma. Säästmine pole kuritegu, vaid vahend, mis tagab pikaks ajaks sissetuleku investeerimise kaudu. Ettevõtlus areneks, oma ettevõtte loomine ja areng annab riigile maksutulu tööhõive ja käibe näol. Mida rohkem inimesi toimib erasektoris, seda rikkam on riik. Kuna praegu ei õpetata koolis oma raha juhtimist, tuleb peamine kogemus vanematelt – kes pole aga omakorda õpetust saanud. Ja nii need lotovõitjad põhja kõrbevadki.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.