ÄP: Soome palgaleppest tõuseb meile tulu

Äripäeva hinnangul on soomlaste kokkuleppel Eesti majandusele positiivne mõju mitmes aspektis. Esiteks, laias plaanis: kui soomlastel läheb hästi, siis läheb suurema tõenäosusega hästi ka meil. Soome on Eestile ikka olnud oluline ekspordipartner, kelle heast käekäigust oleneb ka meie hea käekäik. 

Palgakokkulepe on osa Soome laiemast reformipaketist konkurentsivõime kasvatamise nimel: tootlikkuse kasv on mitme viimase aasta jooksul palgatõusu kiirusele alla jäänud ja hakanud õõnestama konkurentsivõimet.  Soomes on tööandjate ja ametiühingute kokkuleppe sünni juures olulise osapoolena osalenud ka poliitikud ning veel pärast kokkuleppe allkirjastamistki paneb rahandusminister Jutta Urpilainen ettevõtetele südamele kokkuleppest kinni pidada ka firmajuhtidel – et nemadki solidaarsuse põhimõttel pikemaajalist perspektiivi silmas pidades nii tillukese palgatõusuga lepiksid.

Teiseks, eesti töökätele tähendab see töövõimaluste laienemist või vähemasti püsimist sealpool lahte. Eelisseisus on siin ehitajad, sest Soome ehitajad nimelt keskse palgakokkuleppega ei liitunud, pidades nii väikest palgatõusu sektori eripära silmas pidades ebapiisavaks. Eestis aga kipub ehitussektor kiratsema ning perest eemalolemisest väsinud „Kalevipoegadele“ ei pruugi siinmail tööd ja leiba jaguda. Teisteski sektorites hoogu koguv palgasurve kipub Eesti ehitussektoris ettevõtete kasumimarginaale sulatama ja ähvardab lähiajal koguni viiendiku ehitajaist uue töö järele ringi vaatama sundida. See, tõsi, puudutab rohkem kontorites istuvad valgekraesid kui kuldsete kätega töömehi. NIi võivad siinmail madalama palgaga harjunud eestlased ka lähitulevikus Soomes kergesti tööd leida. Siiski peitub siin ka negatiivse mõju oht Eesti tööjõuturule: sektoriti on Eestis tööjõupuudus terav ning kvalifitseeritud tööjõu puudus võib Soome mõjul veelgi süveneda.