Ansipi palgatõus on liiast

Äripäev leiab, et kõrged riigiteenistujad peavadki olema hästi tasustatud, kuid järgmisest aastast jõustuv palgatõus on liiga järsk. Sellel puudub õigustus nii avaliku õiglustunde seisukohalt kui ka üleüldises palgaturu kontekstis. 20-30protsendine palgatõus on buumiaja nähtus ning seda, milleni liiga kiire palgatõus viis, mäletavad tollased palgaturuosalised ilmselt liigagi hästi.  Akuutse palgasurve olukorras, kus enamik tööandjaid eelistab rääkida viieprotsendisest palgatõusust, mõjub 20-30protsendine palgatõus arutult. See on ka põhjendamatu, sest riigieelarvesse on sisse kirjutatud riigiteenistujate keskmiselt 5protsendine palgatõus. Soov tõsta üksikute kõrgete riigiametnike palka oluliselt rohkem kui tõusevad riigisektori palgad keskmiselt vajab äärmiselt häid argumente, aga neid pole esitatud.

Peaminister Andrus Ansipi viide, et tema ja valitsuse liikmete palgad on külmutatud olnud 2008. aastast peale, on küll õige, kuid meenutada tuleks, et näiteks Ansipi enda palk langes siis 20 protsenti, nagu ta meelsasti ka ajakirjanduses rõhutas, mitte 30 protsendi võrra. Siinkohal võib vastu väita, et kui palka on langetatud 20% ja tõstetud 30%, siis on reaalne tõus algse, kõnealusel juhul 2008 tasemega võrreldes tegelikult vaid 4%, mida viieaastase perioodi kohta polegi palju. Kuid nii era- kui ka riigisektoris peetakse palgaläbirääkimisi ikkagi parasjagu käesolevalt palgataseme protsendi põhiselt, seega 30% on igatahes palju.

Meenutagem, et SKP poolest on Eesti majandus praegu enam-vähem 2008. aasta tasemel. Kui aga rääkida nn aheldatud väärtusest ehk püsivhindade, see tähendab inflatsiooniga korrigeerimata kontekstist, siis oleme omadega 2006. aastas. Tänavuse aasta alguses, mil Soome president Sauli Niinisto tegi peaministrile avalduse oma palga langetamiseks 2006 tasemele ehk Soome majanduse olukorraga korrelatsioonis olevasse konteksti, ei sütitanud see eeskuju siinpool lahte mingit entusiasmi sarnaselt mõelda: ei  Eesti president ega peaminister mõistnud säärast mõtteviisi.