Akkermann: väljarände peatab 2/3 välismaa palgast

Arvan, et tööealiste inimeste väljaränne peatub siis, kui Eesti majanduse struktuur suudab pakkuda ca 2/3 suurust palka võrreldes väljarände sihtriikidega. Umbes 2/3 sellepärast, et kodumaale jäädes ei ole vaja katta reisi- ja välisriigis elamise kulusid. Võimalus omakeelses keskkonnas, sõprade ja sugulaste keskel elada kaalub samuti üles nii mõnegi euro.

Samas ei saa jätta tähelepanuta, et Põhjamaadesse siirdunud - eriti need, kes on oma perekonna juba kaasa viinud - rõhutavad Eestiga võrreldes suuremat sotsiaalset turvalisust nii hetkeolukorra kui ka tulevikus saabuva pensioni mõistes.

Tööjõu vaba liikumine ja ühisvaluuta on kahtlemata ihaldatud hüved, mida Euroopa Liiduga liitumine Eesti tööinimestele on andud. Kui varem oli majanduse struktuurseid muutusi võimalik vähemalt osaliselt lahendada valuutakursi muutuste ja devalveerimisega, siis nüüd võtab selle rolli enda kanda tööjõud, liikudes sinna, kus majandus pakub paremaid tingimusi. Eesti rahvastiku arvulise püsimajäämise küsimus on seega töö- ja ettevõtluskeskkond. Eesti majanduspoliitika peab muutma suunda praeguselt liberaalselt turumajanduselt saksalikule sotsiaalsele turumajandusele.

Tööealiste inimeste väljarände peatamiseks ei ole olemas kiiret imerohtu, vaid tuleb visalt näha vaeva Eesti majanduse konkurentsivõime ja tootlikkuse tõstmiseks. Mulle meeldib aeg-ajalt meelde tuletada triviaalset, aga võimukoridorides alatihti ununevat tõde, et kuniks riikide majanduslikku võimekust hinnatakse inimese kohta loodud lisandväärtuse alusel, peavad ametnikud, poliitikud ja diplomaadid saama aru, et nad on ettevõtluse teenistuses. Nad vastutavad ettevõtlussõbraliku keskkonna loomise eest, sest meie majanduse konkurentsivõimet saab tõsta ainult ettevõtlus.

Tootlikkuse tõstmine vajab loovust, uute järjest efektiivsemate tehnoloogiate loomist, mis saab toetuda üksnes haridus- ja teadustegevusele nii teoreetilises kui praktilises mõttes.

Loodetavasti on olemuselt rännuhimulisem osa Eestist juba lahkunud ja väljarändeprotsess aeglustub ka loomulikul teel. Ilmselt on meie kõigi tutvusringkonnas juba omajagu inimesi, kes on pärast aastaid eemalolekut kodumaale naasnud. Ning selge on seegi, et osa inimesi ei ole üldse nõus koduriigist lahkuma, pakutagu välismaal mis tahes võimalusi.