OÜtamist võimaldab ebaselge õiguslik raamistik

Ärileht kirjutas hiljuti, kuidas jäätmefirma Ragn-Sells optimeeris nn OÜtamise kaudu tööjõuga seotud maksude maksmist. Sellise tegevuse mõistis selgelt hukka rahandusminister Jürgen Ligi, märkides:  „Moraalses mõttes on sel juhul tegemist pettusega, juriidilise sõnakasutuse saab anda aga vaid kohus.“

Rahandusministri andmetel on paar sellist kohtuasja juba pooleli. Seega on vara öelda, kas juriidiliselt eksis ettevõtja või minister.  Mõlemal juhul jääb kaotajaks maksukeskkond ja selle atraktiivsus.

Tööjõumaksude teemaline koketeerimine (OÜtamise ja FIEnduse näol või palga asendamises dividendidega) sedavõrd kaua teada ja levinud praktika, et peenest skeemist või elegantset optimeerimisest ei saa rääkida. Ja kogu OÜtamise faktoloogia on olnud veelgi kauem ning täpsemini teada maksuhaldurile ning samuti rahandusministeeriumile.

Näiteks juba Ärilehe viidatud kurikuulsas 2009. aasta dividendid vs palk lahendis rõhutas kohus, et seadusandliku ja täitevvõimu kohustus on luua maksusüsteem, mis on mõistlikule inimesele arusaadav ning väldib ebavõrdset kohtlemist. Selle kohtulahendi kohaselt peaks just riik välja töötama erinevad maksustamise mudelid ehk täpsemalt selle, kuidas peaks toimuma dividendide ja osanikest töötajate panuse maksustamine. Kohtu nimetatud mudelit ei ole riik tänaseni loonud, lahendustest isegi ei räägita tõsiseltvõetavas vormis.

Täna pol selget õiguslikku regulatsiooni ja ka moraalset kompassi. Täpsemalt puudub ettevõtjatel juba aastaid selge informatsioon selle kohta, kas või kuidas võib OÜtamine või dividendide maksmine tekitada maksuriske. Samas on riik aga alustatud kohtuvaidlustega just sellise ebaselge maksupinnase pealt. Hämar õiguslik olukord loob hea võimaluse maksukoormuse tõstmiseks ilma uusi makse kehtestamata. Tuleb vaid „avastada“ uus ja rangem seaduse mõte ja tähendus ning maksukoormus kasvab. Täpsemalt kasvab ausate ja tundlikemate maksumaksjate koormus.  Nii muutub ka järjest ebaselgemaks, kes on moraalses mõttes eksinud – ebaselget õiguslikku olukorda kaitsev ja säilitav riik või keerulistes oludes majandavad ettevõtjad.