Eesti arveldused peaks SEPAst puutumata jääma

SEPA (Single Euro Payments Area) rakendamisel on eesmärgiks defineeritud võimalus korraldada arveldusi eurodes ühtsetel põhialustel ja tingimustel nii riikidevaheliselt kui ka riigisiseselt. Kuigi SEPA eesmärgid pannakse paika üleeuroopalisel tasandil, siis tee SEPAni jõudmisel on iga riigi enda otsustada, sest riikide maksesüsteemide tase on erinev ja kõigile sobivat skeemi on raske koostada.

Riikidevahelise arveldamise süsteem on Eesti pankades praktiliselt rakendunud. Eesti Panga (EP) juhendamisel soovitakse nüüd aga vastuvaidlematult rakendada SEPAt ka riigisiseselt, mis halvendab oluliselt arvelduste kiirust. Järsult kasvab maksete tähtaegadest mittekinnipidamisega seotud klientide arv. See toob omakorda kaasa põhjendamatuid arusaamatusi maksjate ja maksesaajate vahel. Seejuures pole EP määratlenud kriteeriume ülemineku vajalikkuse õigustamiseks. Eurodirektiivide kinnisilmne ja mõtestamata täitmine on aga ajast ja arust.

Tundub, et arvelduste puhul soovitakse luua analoogset siseriiklikku süsteemi, mida Eesti Post on rakendanud, et kogu korrespondents liigub läbi keskuse Tallinnas. Selline tsentraliseerimine alandab oluliselt teenuse efektiivsust ja käibekiirust. SEPA süsteemi rakendamine riigisisestes arveldustes tingib aga rahaliste vahendite liikumise koguni läbi Euroopa Keskpanga.

Majandusteadlase Olev Raudsepa ettepaneku kohta jätta euroala maksesüsteem SEPA Eestis riigisiseste arvelduste korraldamisel rakendamata saab lähemalt lugeda tänase Äripäeva paberlehest.