Valmis peab olema maksete aeglustumiseks

2014. aasta jaanuari lõpuni kasutavad siinsed pangad omavaheliseks maksete arveldamiseks endiselt Eesti Panga jaemaksesüsteemi ESTA. Veebruarist ESTA suletakse ja keskpanga roll piirdub edaspidi üldise järelevalvega selle üle, kuidas pangad makseid teostavad. Pangad saavad selle asemel valida maksete tegemiseks endale Euroopa ühisturu piires soodsaima teenusepakkuja. See muudatus on pankade korraldada ja puudutab pangakliente vaid maksete kiiruse osas.

Kas maksete kiirus uuel aastal muutub? Jah, see muutub aeglasemaks. Kuigi Euroopas pakutakse maksete tegemiseks palju soodsamat teenust, kui Eesti Pank seda pakkuda sai, on nende süsteemide miinuseks maksete aeglasem liikumine pankade vahel. Praegu jõuavad maksed Eestis ühest pangast teise kiiremini kui Euroopas: tööpäeval liigub ülekanne pangast A panka B umbes pooleteise tunniga.

Kuigi SEPA oleks võimaldanud säilitada Eestis maksete praeguse liikumiskiiruse, oleks see olnud võimalik vaid juhul, kui kõik pangad oleksid nõustunud kasutama ühte süsteemi. Eesti Pank pakkus sellise võimaluse välja, ent pankade vähese huvi tõttu jäi see teostamata.

2014. aasta veebruarist saab ühest pangast teise makseid teha praegusest lühema tööaja jooksul ja harvemini. Samas muutub maksete tegemine osade pankade jaoks soodsamaks ja selle arvel saaks langetada klientide jaoks maksete hinda. Kas maksete hind ka tegelikkuses langeb, sõltub juba pankadest ja turukonkurentsist.

Nõudlus toob uuendused. Maksete tegemise uudsemate ja kiiremate lahenduste loomiseks peab olema piisav nõudlus. Ilma selleta ei too ükski äriettevõte turule uusi teenuseid. Kuigi pangaklientide nõudmised maksete liikumiskiiruse osas on erinevad, võib arvata, et ettevõtete jaoks on kiirus väga oluline.

Seega on maksete aeglasem jõudmine ühest pangast teise edaspidi asjaolu, millega mitmedki ettevõtted peavad oma töökorralduses varakult arvestama ja vähemalt esialgu kohanduma. Kindlasti tasub aga oma vajadustest teada anda pankadele, kes saavad klientide soovide põhjal arendustegevust kavandada.

Muudatus puudutab iga ettevõtet. 1. veebruarist 2014 tohib ühtlasi maksete tegemisel kasutada ainult rahvusvahelist kontonumbrit (IBAN). See puudutab iga ettevõtet ning ära muutma peab nii ettevõtja enda kui ka töötajate, tarnijate ja klientide kontonumbrid kasutatavas äritarkvaras. Samuti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et firma kontonumber kajastuks uuel kujul kõigil väljastatavatel arvetel, ettevõtte kodulehel, ettevõttega seotud erinevates materjalides ja blankettidel. Selle muudatuse elluviimisega ei pea ootama uue aasta saabumiseni, juba praegu võib oma kontonumbri kuvada paralleelselt ka uuel kujul ja lisada selle ettevõtte rekvisiitidesse.

Tarkvara muutmiseks peab varuma aega. Kui ettevõte teeb makseid failikogumitena (näiteks töötajate palgamaksed, tarnijatele makstavad arved), peab ta aegsasti asuma uurima muudatuste ulatust ning võtma appi tarkvarahalduri, et üheskoos hinnata nii muudatuste mahtu kui ka nende rakendamise ajakava.

Seejuures tuleb arvestada, et seni kasutatavale tarkvarale ei pruugigi olla olemas uuendusi ja tarkvara tuleb hoopis asendada. Kui ettevõte oma vajadusi aegsasti välja ei selgita ja muudatusi ellu ei vii, saab ta makseid uuel aastal siiski teha, kuid peab iga makse ükshaaval sisestama. Näiteks, kui ettevõtja on harjunud igakuiselt oma äri- või raamatupidamistarkvarast failivahetusega panka saatma korraga 50 töötaja palgamaksed ja 50–100 makset tarnijatele, siis muudatusi rakendamata tuleb tal need maksed internetipangas ükshaaval sisestada.

Äri- ja raamatupidamistarkvara uuendamisel tuleb ettevõtjal arvestada, et tegevuste ajakava sõltub nii IT-ettevõtete kui ka pankade võimalustest ettevõtjatele abi osutada. Seetõttu on oluline, et infotehnoloogilisi ja tarkavaraga seotud muudatusi hakatakse ellu viima võimalikult vara. Aega peab jätma nii muudatuste juurutamiseks kui ka nende testimiseks kodupangaga.