Maakleriamet on nagu iga teine – seal leidub nii häid kui ka halbu tegijaid. Paranenud maakleriteenuste kvaliteet ja konkurents on siiski järjest kasvatanud nišši, kus tavapärase müümise asemel tuleb ostjale kinnisvaraobjekt leida, kirjutab Raid & Ko OÜ juhatuse liige Andree Raid.
Enamasti rikub tõrvatilk meepoti. Kahjuks arvavad paljud maaklerid, et nende teenuse teeb heaks suur pakkumiste arv. Nii muutub kvaliteedi asemel tähtsaks kvantiteet. Inimvõimete piiril tegutsev maakler suudab aktiivselt müüa maksimaalselt 20–30 kinnisvaraobjekti – kui just ei ole tegemist arendusobjekti korterite või kruntidega. Suurem objektide arv tähendab passiivset müüki ehk müügitööd, mis piirdub kuulutuse portaalis hoidmisega.
Paljud kuulutused portaalides on eksitavad. Pakkumised on juba kas müüdud või broneeritud, reaalselt neid ei pakuta. Mitmed kuulutused on portaali unustatud. Kuulutused võivad sisaldada valeinfot. Sageli ilustatakse müügiobjekti, et inimene seda vaatama saada. Tulemuseks on pettunud klient, kes teenusepakkujat ja maaklereid kirub. Üha rohkem kinnisvaraostjaid heitub ebakvaliteetsete pakkumiste rägastikus, sest kinnisvara leidmine on muutunud ajamahukaks ja närvesöövaks.Kvaliteetne kinnisvaraostuteenus eeldab, et maakler oskab välja selgitada, millised on koduotsija olulised soovid. Kas kõige olulisem on ostja jaoks päikesepoolne terrass või hoopis ühistranspordi lähedus? Või on need mõlemad tegurid, milleta tehing jääb toimumata?
Samuti oskab hea kinnisvaramaakler objekte valides küsida müüjalt õigeid küsimusi, nt kas kaasomandi kasutamiseks on tehtud notariaalne kasutuskord, mis on kantud kinnistusraamatusse, või toimub parkimiskohtade kasutamine kes-ees-see-mees põhimõttel? Hästi tehtud valik säästab ajakulu ja jalavaeva.
Kinnisvarakriis raputas maakleriteenusest eemale hulga ühepäevaliblikaid, kes hõlptulu otsides maakleri ameti mainet määrisid. Kinnisvaraturg ei ole ebakvaliteetse teenuse pakkujate eest kaitstud nagu muudki majandussektorid. Siiski on maakleriturul praegu märksa enam kvaliteetse teenuse pakkujaid kui kunagi varem.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 11:00
Hairmagicu omanik Kristiina Kalev: juuksed pole lihtsalt osa inimesest, vaid ka osa tema enesekindlusest
Äripäeva raadio saates räägivad Hairmagicu asutaja Kristiina Kalev ja tema tütar, Cybercat juuksesalongis tegutsev Maria Kanter ettevõttest, mis on Eestis üks väheseid, kes valmistab juuksepikendusi ja parukaid algusest lõpuni kohapeal.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele