Teise samba makseid tasub suurendada

Prognoos, mille kohaselt suudaksime riikliku pensioni (esimese samba) ja kogutava teise samba abil saavutada soovitud 70–75% asendusmäära asemel umbes 41% meestena ning 32% naistena, ei tee kedagi õnnelikuks.

See tähendab ka survet sotsiaalkindlustussüsteemile, “kõhn” rahakott suurendab omakorda võimalikke sotsiaalseid pingeid. Seetõttu on tähtis, et ühiskond tervikuna oleks võimalikult hästi valmistunud eesootavaid probleeme seljatama.

Kui pensionieaks soovitud asendusmäärast jääb  puudu pea 40%, siis taandub pensioniks raha kogumise küsimus sellele, kuidas ja millega puudujääv osa täita.Kui palju me rahalises väärtuses säästma peame, et seda 40% saavutada, sõltub mitmest asjaolust, sh inimese vanusest sääste koguma asudes ning planeeritavast pensionilejäämise east, olemasolevate säästude ning muu vara suurusest, prognoositavast inflatsioonist, mis säästetud vara kogumisperioodi jooksul räsib ning tootlusest, mis vara kasvatab.

Mida kaugemale kogumise algust edasi lükata, seda suuremaks läheb inimese enda panus. Laias laastus tähendab see, et kahekümnendate alguses oleval põlvkonnal tuleks säästa umbes 15% sissetulekust, kolmekümnendate keskpaigas keskmiselt viiendik ning neljakümnendate keskel alustajad peaksid säästma juba kolmandiku oma sissetulekust. Kindlasti ei maksa pensioniks valmistumisele käega lüüa ka seni säästudeta viiekümnendates olijatel. Säästudelt teenitava liitintressi näol on pensionini jääva 15–20 aastaga võimalik siiski endale veel märkimisväärsed säästud koguda.

Et aga rohkem kui 15% kõrvale­panemine võib paljudel juhtudel käia lihtsalt üle jõu, tasub säästmismäära suurendamiseks kaaluda kõiki seda toetavaid võimalusi. Näiteks kasutada säästmisega kaasnevaid maksutagastusi (vabatahtlik pensionisammas), mida omakorda investeerida, võimalusi tööandjaga kokkulepete saavutamiseks tööandja pensionist osa saamiseks, sissetulekute suurenedes neid mitte tarbimisse vaid säästmisesse suunates või võimalusel olemasolevate rahaasjade parema planeerimise ning selle kokkuhoiu arvel täiendavaid säästmisvõimalusi kaaludes.