- OMX Baltic−0,07%314,52
- OMX Riga0,01%944,14
- OMX Tallinn−0,15%2 147,15
- OMX Vilnius−0,08%1 505,31
- S&P 5000,32%7 677,28
- DOW 300,3%53 577,4
- Nasdaq 0,66%26 151,3
- FTSE 100−0,14%10 871,28
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,35
- OMX Baltic−0,07%314,52
- OMX Riga0,01%944,14
- OMX Tallinn−0,15%2 147,15
- OMX Vilnius−0,08%1 505,31
- S&P 5000,32%7 677,28
- DOW 300,3%53 577,4
- Nasdaq 0,66%26 151,3
- FTSE 100−0,14%10 871,28
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teise samba makseid tasub suurendada
Kuna märkimisväärse osa eestimaalaste jaoks kujutab teine sammas ainsat säästetud vara, vääriks ideena kindlasti kaalumist teise samba sissemaksete suurendamine, märgib Danske Capital ASi tegevjuht Silja Saar. Näiteks, senise 6% asemel maksete jätkumist praegu ajutiselt rakendatava 9protsendilise määra alusel.
Prognoos, mille kohaselt suudaksime riikliku pensioni (esimese samba) ja kogutava teise samba abil saavutada soovitud 70–75% asendusmäära asemel umbes 41% meestena ning 32% naistena, ei tee kedagi õnnelikuks.
See tähendab ka survet sotsiaalkindlustussüsteemile, “kõhn” rahakott suurendab omakorda võimalikke sotsiaalseid pingeid. Seetõttu on tähtis, et ühiskond tervikuna oleks võimalikult hästi valmistunud eesootavaid probleeme seljatama.
Kui pensionieaks soovitud asendusmäärast jääb puudu pea 40%, siis taandub pensioniks raha kogumise küsimus sellele, kuidas ja millega puudujääv osa täita.Kui palju me rahalises väärtuses säästma peame, et seda 40% saavutada, sõltub mitmest asjaolust, sh inimese vanusest sääste koguma asudes ning planeeritavast pensionilejäämise east, olemasolevate säästude ning muu vara suurusest, prognoositavast inflatsioonist, mis säästetud vara kogumisperioodi jooksul räsib ning tootlusest, mis vara kasvatab.
Mida kaugemale kogumise algust edasi lükata, seda suuremaks läheb inimese enda panus. Laias laastus tähendab see, et kahekümnendate alguses oleval põlvkonnal tuleks säästa umbes 15% sissetulekust, kolmekümnendate keskpaigas keskmiselt viiendik ning neljakümnendate keskel alustajad peaksid säästma juba kolmandiku oma sissetulekust. Kindlasti ei maksa pensioniks valmistumisele käega lüüa ka seni säästudeta viiekümnendates olijatel. Säästudelt teenitava liitintressi näol on pensionini jääva 15–20 aastaga võimalik siiski endale veel märkimisväärsed säästud koguda.
Et aga rohkem kui 15% kõrvalepanemine võib paljudel juhtudel käia lihtsalt üle jõu, tasub säästmismäära suurendamiseks kaaluda kõiki seda toetavaid võimalusi. Näiteks kasutada säästmisega kaasnevaid maksutagastusi (vabatahtlik pensionisammas), mida omakorda investeerida, võimalusi tööandjaga kokkulepete saavutamiseks tööandja pensionist osa saamiseks, sissetulekute suurenedes neid mitte tarbimisse vaid säästmisesse suunates või võimalusel olemasolevate rahaasjade parema planeerimise ning selle kokkuhoiu arvel täiendavaid säästmisvõimalusi kaaludes.
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele