Majanduskasv ja riigi korras rahaasjad aitavad investeerida

Investeeringute kasvu eelduseks on aga omakorda madal riigirisk ehk jätkusuutlik majandus- ja rahanduspoliitika. Sellele eeldusele lisandub tugev usaldusväärne finantssektor, mis suudab finantseerida ennast rahvusvahelistel deposiidi- ja võlakirjaturgudel. Ehk siis ettevõtete finantseerimise hind ja arenguks vajaliku kapitali kättesaadavus sõltub väga suurel määral riigirahanduse- ja finantssektori  finantsstabiilsusest. Head tingimused ettevõtete ja tööjõu arenguks ongi suures osas majanduse kasvu pakt. Kui kriisi kõrghetkel, novembris 2008, ulatus Eesti ettevõtetele antud uute EUR laenude intress üle 7%, siis täna on intress üle kahe korra väiksem. Toona alanes laenujääk, nüüd kasvab. Lisaks ületab ettevõtete ca 7%ne kasumite kasv finantseerimise kulu, seega saab investeeringuid rahastada ka suures osas kasumist.

Ka ettevõtete ligipääs muudele turupõhistele finantseerimise allikatele nagu võlakirja-, aktsiaturgudele, välislaenudele jne on seotud eeltoodud makromajanduse stabiilsusega ja projektide elujõulisusega. Eesti ettevõtete aktiivsus investeerida kasvas 2010 kolmandast kvartalist ekspordi ja kogukasumi jõulisemale kasvule pöördudes. Täna investeerivad ettevõtted majandusse peaaegu et kogu oma aasta kogukasumi, mis on tugev näitaja. Investeeringute kõrval kogutakse ka reserve määramatuse tarvis.

Investeerimine on pigem individuaalne kunst, seega igasuguste üldistustega peab olema äärmiselt ettevaatlik. Samas võib väita, et finantseerimise hind on Eestis ikka ajalooliselt ja rahvusvahelises võrdluses soodne, mis loob investeeringuteks hea kasvupinnase. Eeskätt tuleks investeerida ekspordi potentsiaali.   Täna toetavad uut kasvu rekordmadalad intressid nii ettevõtetele kui eraisikutele. Samas buumiaegsed kohati liialt lõdvad laenutingimused (sh liialt madalad marginaalid) ei tule tagasi ning pangad on õppinud ka oma vigadest. Mitmes Euroopa riigis on täna probleeme paraku laenu liialt piiratud pakkumisega (eeskätt väikese ja keskmise suurusega ettevõtete segmendis, kellel puuduvad kasvu finantseerimiseks alternatiivid).  Mis puudutab eraisikuid, kes tahavad soetada uut kodu, jäävad Eesti laenuintressid madalate baasintresside tõttu ca 2,6% tasemele, mis jäävad alla nii 3,7%le  inflatsioonile kui 5%le brutopalga aastakasvule, võimaldades valikut  kas investeerida või mitte. Konservatiivsus enne kõike, sest kindlasti ei ole mõttekas laenata üle oma võimete. Paraku ei eksisteeri üldisi kõigile sobivaid lahendusi, finantside planeerimine on alati individuaalne kunst.