Seega, kui teema inimest ei huvita, siis pole tal mingit vahet, millised maksud kuuluvad tema töötasu sisse ja millised lisanduvad. Ja vastupidi – kui inimene tunneb huvi ja on kursis töötasu maksustamise reeglitega, siis teab ka tulumaksu ja sotsiaalmaksu erinevusi ning oskab nendega arvestada. Kas näiteks see kuulus noor töötu, kes ühe uudisloo järgi unistab 4000eurosest netopalgast, suhtuks ümbritsevasse maailma kuidagi teisiti, kui ta teaks, et sellele vastav brutopalk on 5234,39 eurot ja tema tööandja peab nii suure palga maksmiseks kulutama igas kuus kokku 7014,08 eurot?
Kui eesmärgiks on tõesti võimalikult suure psühholoogilise efekti saavutamine, siis võiks ju kohe võtta maksimum ja muuta kogu sotsiaalmaks töötaja maksuks. Ja veel suurema efekti saaksime siis, kui panna töötajale kohustus ka need maksud ise maksuametile üle kanda – siis võib kindel olla, et inimesed saavad kurjaks ja hakkavad valjuhäälselt nõudma maksude vähendamist. Kujutage ise ette, kui näiteks 1000 euro suuruse brutopalgaga inimene saaks järsku oma pangakontole praeguse 788,64 euro asemel 1340 eurot ja peaks seejärel tegema maksuametile 551,36 euro suuruse ülekande. Mida kõike selle raha eest oleks võinud omale osta! Täpselt sellises olukorras muide on füüsilisest isikust ettevõtjad – nemad näevad tõesti oma silmaga maksukoormuse kogu ulatust.
Lubatakse, töötaja netopalk ei tohi muudatuse tulemusena väheneda. Esiteks on selleks vaja kas seadusesätet või kollektiivlepingut, mis paneks kõikidele tööandjatele kohustuse brutopalka vastavalt tõsta. Ilmselt peab riik seda ka kontrollima ja vajadusel sekkuma, kui tööandja seda kohustust eirab.
Teiseks viib brutopalga arvestuslik suurendamine kogu praeguse maksumäärade süsteemi nihkesse, sest kehtivad maksumäärad peavad 13% võrra vähenema. Ainus, mis muutmist ei vaja, on tulumaksu määr, sest teiste maksude mahaarvamised tehakse enne tulumaksu arvutamist. Kui praegu maksab tööandja 33% (20+13) sotsiaalmaksu ja 1% töötuskindlustusmakset ning töötasust peetakse enne tulumaksu kinni 2% töötuskindlustusmakse ja samuti 2% kohustusliku kogumispensioni makse, siis tulevikus oleks sotsiaalmaksu määr 17,7%, töötuskindlustusmakse määr 0,88%, töötasust kinnipidamisele kuuluks 11,5% ravikindlustusmaksu ning 1,77% töötuskindlustus- ja kogumispensioni makset. Sellised maksumäärad ei tee maksude arvutamist või nendest arusaamist küll kuidagi lihtsamaks või selgemini arusaadavamaks.
Kas töötaja maksuks muudetud ravikindlustusmakse määr fikseeritakse seadusesse või hakatakse seda iga aasta muutma nii nagu töötuskindlustusmaksete määrasid? Kuna tööandjate ettepanekus mainitakse positiivse eeskujuna töötuskindlustust, siis minul tekkis küll kahtlus viimase variandi kasuks. Kas see võiks tähendada tulevikus maksumäära vähenemist? Hiljutise arstide streigi valguses vaevalt keegi julgeb midagi taolist ennustada. Pigem võib juhtuda see, et näiteks laiendatakse ravikindlustusmaksu objekti. Käidi ju streigi ajal välja palju huvitavaid ettepanekuid, millest kõige karmim dividendide maksustamine. Igaks juhuks meenutan, et mõned aastad tagasi mõlgutati valitsusringkondades mõtteid ka näiteks pensionide võimaliku maksustamise kohta. Omaette teema, millel ei tahaks praegu pikemalt peatuda, on tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustus. Kui see kindlustusliik rakendub, siis peaks sellega kaasnema sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa vähenemine.
Selgusetuks jääb ka, kuidas mõjutaks muudatus niinimetatud sotsiaalmaksu kuumäära rakendamist. Teatavasti peavad tööandjad maksma sotsiaalmaksu vähemalt 33% kuumääralt (290 eurolt), kui näiteks osalise tööajaga töötava inimese palk jääb alla 290 euro või kui mingil põhjusel töötajale palka ei makstagi (näiteks palgata puhkuse ajal). Näiteks kui tööandja on maksevõimetu ja jääb mitu kuud töötajatele võlgu, siis peaksid töötajad hakkama ravikindlusmaksu ise peale maksma, et mitte kaotada kindlustuskaitset. Või on kavas sotsiaalmaksu alampiir kaotada ja lubada ravikindlustust kõigile ükskõik kui väikese palgaga töötajale?
Kui sotsiaalmaksu ümberkujundamise idee algatajad leiavad nendele küsimustele vastused ja suudavad ära seletada oma ettepaneku kasuliku mõju, siis on maksumuudatus arutamist väärt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kaasaegne
ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.