Uurimiskomisjonil seisab ees keeruline tõeotsing

VEB fond moodustati ja tema tegevus lõpetati parlamendi poolt ning riigikogu peab välja selgitama, kas tema otsust kuritarvitati või mitte. Eesti Pank ise ei saa auditiga majasisesest asjaajamisest väljapoole tungida ning ka prokuratuur ei saa asjaolude aegumise tõttu menetlust alustada. Rääkimata hinnangute andmisest, mis uurimiskomisjoni puhul on möödapääsmatu.

Kas nii paljude aastate järel on üldse võimalik midagi tuvastada? Vastus sõltub sellest, kui suur on riigikogus esindatud poolte huvi ja tahtmine tõele lähemale liikuda. Tõde ei saa tagantjärele olla absoluutne, kuid kindlasti kujundab see hoiakuid ühiskonnas nii riigikogu kui poliitika suhtes. Eelhoiak, et niikuinii midagi ei selgitata, on kasulik kõigile neile, kes oma asjaajamist poliitika hämaral küljel ka tulevikus planeerivad. Riigikogu seadusandjana kannab vastutust oma otsuste eest ja kõige selle eest, mis nende otsustega kaasneb. See vastutus sisaldub ka järeldustes isegi kümneid aastaid hiljem. Järeldused on vajalikud nii Eesti Panga usaldusväärsuse taastamiseks, poliitiliste otsuste tekkemehhanismide selgitamiseks kui ka spekulatsioonide välistamiseks.

Riigikogu uurimiskomisjoni objektiivsus  toetub asjaolule, et seal on tasakaalustatult esindatud kõik riigikogu poliitilised osapooled, mistõttu lõpptulemuses ei saa poliitiline enamus soovi korral oma tahet tavapäraselt  läbi suruda. Järelduste umbmäärasus mängib pikemaajalises perspektiivis kätte just neile poliitilistele jõududele, kelle ehk tõe välja selgitamine täna ei tundugi nii väga kasulik. Iga spekulatsioon, mis jääb õhku rippuma, teeb teed uutele alusetutele hinnangutele ning kujundab seisukohti ühiskonnas.