Teeme Euroopa pilvepesa Eestisse

Eesti on nii mitmeski mõttes hea või isegi väga hea pilvepesa asukoht. Meie tugevused on stabiilse energia olemasolu, arenenud õigussüsteem ja andmekaitse, internetiühendused, haritud spetsialistid, avalike e-teenuste kogemus, Eesti kõrge IT-alane maine ja ka geograafiline asend.  Pilvepesa ehk pilvandmetöötluskeskuse rajamine ja käigushoidmine nõuab paraku palju energiat. Serverid vajavad jahedat temperatuuri. Jahutusseadmete töö aga nõuab kuumas kliimas märksa rohkem energiat kui jahedamas kohas.Ja edasi mõeldes on ju meil Eestis tegelikult maas  (täpsemalt maa all) võtta asukohti, mis on juba ka vägagi turvalised. Pean siinkohal silmas tühjaks jäänud põlevkivikaevandusi. Seega (vähemalt teoreetiliselt) nõuaks seal pilvepesa rajamine ja suurte serverite käigushoidmine märksa vähem ressurssi kui kusagil mujal.

Mida see annaks Eestile? Kõigepealt töökohti. Perspektiivi. Kasvu ja arenguvõimalust ning sugugi mitte viimase asjana võimalust hoida ja suunata digitaalset energiat. Sellel on ka oluline strateegiline tähendus. Digitaalse energia kasutamine, nii tootmine kui turustamine, saab kasvupotentsiaali ja töökohtade loomise aluseks.

Selge, et see nõuab ressursse: nii raha – investeeringuid – kui ka inimesi. Viimaseid meil, nii IKT-spetsialiste kui ka muid töötajaid, kahjuks ülearu palju just ei ole. Kuid pilvepesa loomine annaks tööd ja tekitaks perspektiivi, alates IKT-spetsialistidest ja lõpetades ehitajate, turvajate ja turundajatega. See oleks selge ja konkreetne abinõu, mis looks inimestele võimalusi siin, Eestis.Veel üks oluline faktor on aeg. Praegu näiteks tegi Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee Euroopa Komisjonile ettepaneku püüda edendada digitaalse energia tootmise loomist Euroopas ehk Euroopa pilvandmetöötluse infrastruktuuri pakkujate esilekerkimist ja toetamist. Selleks suunata struktuurifondidest eraldatavaid vahendeid või soodustada toetuste kasutamist nii, et need soodustaksid Euroopa osalejate hallatavate ja juhitavate pilvandmetöötluse andmekeskuste teket. ELi järgmine finantseerimisperiood ehk finantsperspektiiv algab 2014. ELi uued sellesuunalised toetusmeetmeid on tõenäolised. Ja küllap neile ka taotlejaid leidub. Kui Eesti tegutseb oskuslikult ja kiiresti, ei ole välistatud, et Euroopa ühe pilvepesa koduks, pilvandmetöötluse infrastruktuuri moodustavate suurte serverite asukohaks võiks saada Eesti.

Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.