- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti on väikestes põllutoetustes ise süüdi
Ma olen kunagi öelnud, et põllumajandustoetused võiks üldse ära kaotada ja minna üle turumajandusele. Ma olen selles veendunud ka täna, aga mõistan, et see on ebareaalne soov, nendib ASi Tartu Agro juhataja Aavo Mölder.
Eestis on olnud üldrahvalik arvamus, et need toetused on põllundustootjate nõrkuse näitaja. Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat kommunikeeritaksegi enamasti nii, et me oleme need viletsad, kes ilma toetusteta hakkama ei saa. Praegu tunnistatakse probleemi seisnemist selles, et tootjaid koheldakse erinevalt toetuste kaudu.
Euroopa ühist põllumajanduspoliitikat aetakse 50. aastatest ja alguses oli selle eesmärk nälga likvideerida. Ja sellega on tasapisi harjutud. 10-15 aastat tagasi läks asi üle võlli, Euroopa Liidus tekkis ületootmine. Kui laovarusid likvideeriti, siis maksti ka eksporditoetusi. Siis hakati mõtlema, hakkame neid toetusi vaikselt vähendama.
Eesti põllundustootja on praegu halvemas olukorras sellepärast, et meil on toetuste tase ELi astumisest madalam. Ja selles oleme ise süüdi. Põllumajanduspoliitikat ei saagi vaadata paari aasta perspektiivis. 1990. aastatel olime liberaalne riik, kes laskis põllumajandustooret sisse tuua nii palju, kui keegi tahtis, olgu teravilja või piima, muna. Oma toodanguga kuskile minna me ei saanud, sest kõik kaitsesid oma turgu.
Sel ajal tegime ka reforme. Tuli juurde umbes 10 000 talu, kes viisid põllumajandustoodangu näitajad alla. Eestisse toodi alla kroonist rukist Saksamaalt, Eesti tootja ei suuutnud sellist toota ja lõpuks ei tootnudki. Teraviljatoodang hektari kohta, 1,77 tonni hektarilt, oli Euroopa Liidus viimane. Ja selle näitaja alusel paika pandud toetuste tase kehtib siiamaani.
Me olime üliliberaalsed, ja see maksis ja maksab meile kätte. Nõrgad baasnumbrid ongi tänaste väikeste toetuste ja toetusaluste väikeste tootmismahtude põhjus. Aga kui ka neil suurte toetuste saajatel kas või 10% toetusest ära võtta, siis ei saa nemadki hakkama. Meile lubatakse nüüd toetuste suurenemist vana Euroopaga võrreldes 75 protsendi peale 2020. aastaks, mis tähendab, et ebavõrdsus jääb püsima.
Tegelikult oleme ELi ühed kõige karastunumad, sest Eesti tootjaid on pidevalt impordiga tapetud. Kui tulevikus toetused ära võtta, siis tuleks need ära võtta kõigil. Aga see on paraku võimatu, sest toetused teevad ikkagi toidu nii palju odavamaks, ja tarbijal ei ole täna seda ostuvõimet, et ta kallimat toitu osta jõuaks. Ometi oleks Eesti põllumees ELis kõige paremas seisus, kui üldse toetusi ei oleks.
Toimetatud intevjuu põhjal.
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele