Mäggi: säästmine sööb majandust nagu vähk

IMFi analüütik Olivier Blanchard tõi välja, et IMF ei osanud Kreeka ja teiste Euroopa majanduste prognoosides arvestada kärpemeetmete tegelikku mõju riikide majanduskasvule. See on olnud palju suurem ja negatiivsem, kui nad eeldasid. Reegel on, et iga kärbitud euro, mis jääb käibest kõrvale, tõmbab majandust veel rohkem kokku kui konkreetne kärbitud euro. Usk arengusse kaob ära. Selle tõdemuseni jõudmiseks kulus IMFil neli aastat. Kuid ega midagi oluliselt teisti teha ka ei oleks saanud.Valu põhjus on palju varasem poliitilistel põhjustel laristamine. Kõik, mis kasvab, kasvab selle pärast, et kõik usuvad kasvu ja tegutsevad sellest lähtudes. Kõik, mis kahaneb, kahaneb selle pärast, et keegi ei usu kasvu – kahanemise ajal on iga investeeritud sent ära visatud sent. Küsimus on trendi muutuses – kes selle esimesena ära tabab, teenib kõige rohkem.

Laias laastus on majanduses kolm trendi – tõus, paigalseis ja langus. Lühiajaliselt esinevad enamasti kõik trendid korraga – eri majandussektorites eri aegadel. Kui ehitus ja rahandus buumib, siis kirbuturg kiratseb. Kunagi ei saa teha üldistust, et kogu majandus tõuseb või langeb – langeb või tõuseb ikka mõni sektor või enamik sektoreid. Õitseb see valdkond, millesse raha liigub. Kuna raha on majanduses alati piiratud kogus ja kordades vähem kui vara, käib kogu aeg armutu võitlus raha pärast. Raha on nagu elavhõbe – täna võib olla kullas või kinnisvaras, aga homme istub aktsiates. Edukas on see, kes meeldib rahale, mitte see, kellele meeldib raha.

Eesti rahvas istub võlavanglas. Aastatel 2005–2010 oli Eesti majanduse reaalkasv täpselt 0% (The Economist Pocket World in Figures, 2013). Eesti elu ei ole grammi võrragi paremaks läinud. Palkade tõstmine ja langetamine on andnud tulemuseks sama taseme, mis oli 2005. aastal. Arvestada tuleb ka inflatsiooni ehk raha väärtuse langusega. Seda just teenuste osas, mis moodustavad 68% Eesti majandusest. Eestis ei ole olnud neli aastat sektorit või sektoreid, mis meelitaks endale raha. Hoopis vastupidi – raha põgeneb Eestist, kas Soome laeva või Rootsi lennukiga.