- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Janek Kalvi: õlle happy hour tuleb lõpetada
Mõistlik oleks arvata, et aktsiisiga maksustatakse joogi joovastavust, paraku on täpselt sama absoluutalkoholi molekul õlles maksustatud 2,6 korda odavamalt kui kanges alkoholis.
Iga alkoholiaktsiisi tõus on õlletööstustele kasuks olnud, sest kõik need tõstmised on õlut kange alkoholi suhtes soodsamaks teinud. Äsja „juhtus“ see jälle.
Pooleliitrise 5%lise õlle pealt makstav aktsiis on 15 senti, samas kui pooleliitrise 40% viina pealt makstakse aktsiisiks 3,13 eurot. Pooleliitrisele õllele õiglase 24 sendi aktsiisimaksu lisamine aitaks pidurdada ehk mõnel pool massilist joomist, kuid ei muuda kapitaalselt inimeste maitse-eelistusi. Põhjendatud alust ei ole hirmul, et pool õllest jääb joomata kohe kui riiklik õlle happy hour lõpetada ning aktsiisi hind lahjadel ja kangetel alkohoolsetel jookidel võrdsustada.
Õlle ja viina tegelikult sarnase tootmise omahinna juures kanget alkoholi kallimalt maksustades jätab riik õlletootjatele nii suurema tulu kui ka kasumiosa. Kui kõik alkoholi sisaldavad joogid esmalt absoluutalkoholiks ümber arvutada, siis ikka juuakse Eestis enim absoluutalkoholi ära õlles: tervelt 40 protsenti. Samas on õllelt laekuv osa alkoholi aktsiisis vaid 21%. Selle raha arvelt, mille riik õlletootjatelt põhjendamatult küsimata jätab, teevad õllefirmad ohtralt reklaami, kasvatades peale üha uusi noori õllesõpru – tervelt 78protsendine osa kõikidest Eesti alkoholireklaamidest meedias reklaamib lahjat alkoholi ning sellest pea 2/3 õlut.
Ülemäära suurt tähelepanu ei ole avatud turumajanduse tingimustes mõtet omistada faktile, et Eesti õlletööstused kuuluvad kõik välismaistele omanikele ja viivad kasumi riigist välja. Kui, siis vaid sellest aspektist, et kui mõnel pool Lääne-Euroopas on õllele madal aktsiis kehtestatud, siis mitte lahja alkoholi „tervislikkuse“ pärast, vaid et sellega kaitstakse oma põllumehi ja mitmekesisuse säilitamiseks väikseid pruulikodasid. Eesti õllesse tuleb kodumaalt paraku vaid vesi ja pärm.
Eelmisel aastal leidis Soome, et liigselt on aktsiisiga soodustatud õlut, ning otsustas tänavu lahjade jookide alkoholi aktsiisi 10% ja kangete aktsiisi 5% tõsta. Prantsusmaa kaalub neil päevil õlle aktsiisi tõstmist 160%, hiljuti tekkis ka Lätis alkoholiaktsiiside võrdsustamise arutelu. Mõtlevad inimesed saavad aru, et alkohol on alkohol, ükskõik mis kujul, ning ei ole põhjust maksudega soosida kannu õlle joojat rummikokteili eelistajale.
Võrdne maksustamine on nii tervisekaitsjate koostatud alkoholipoliitika rohelises raamatus kui ka rahandusministeerimi arengukavas. Kuna tegelikult ei ole mingit vahet, millisest alkohoolsest joogist näiteks 0,5promilline joove saadakse, on õige ka nende jookide ühetaoline maksustamine.
Seotud lood
Kange ja lahja alkoholi aktsiiside võrdsustamisel on kurvad tagajärjed rahva tervisele, kirjutab ASi A. Le Coq juht Tarmo Noop.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele