2010. on suhete taastamise aasta

Esimene ja iseäranis aktuaalne põhjus oli reaalne rahapuudus ning sellest tingitud komplikatsioonid oma kohustuste õigeaegsel täitmisel. No mida sa ikka peale hakkad, kui firma kontol on 1000 krooni, aga arveid tuleb maksta 4000 krooni eest?! See ei tähenda ju veel automaatselt püsivat maksevõimetust, eriti siis, kui teiselt poolt on klientidelt kätte saamata 10 000 krooni. Küll aga võis võlausaldajatega tüliõun üles kerkida- ka nemad olid kuskile võlgu, ka nende töötajad ootasid palgaraha.

Samamoodi suutsid ettevõtjad oma klientidega raksu minna, edastades võib-olla ehk vaid ajutiselt makseraskustes kliendi võlgnevuse inkassosse, või pöördusid kohtusse, et kiiremenetluse abil raha kätte saada.

Sarnastesse probleemidesse sattusid tuhanded ettevõtjad. Ettenägelikumad proovisid oma partneritele selgitada olukorra tõsidust ja teha ajatamiskokkuleppeid, osad aga pistsid pea liiva alla ja tegid näo, et neid ei olegi enam olemas.

Teine põhjus oli, kui seda sõna võib selles kontektsis ikka kasutada, nn korporatiivne. Ettevõte võis teenida isegi jooksvalt kasumit, kuid kõrgemalt poolt antud käsk oli langetada otsuseid, mis paratamatult lisatulu või kulusäästu kõrval ka korralikult suhteid rikkusid. Ma ei pea siin silmas oma töötajate palkade kärpimist, vaid organisatsioonist väljapoole suunatud kliendi- ja partnersuhteid.