- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,76
- DOW 300,3%53 438
- Nasdaq −0,73%25 989,48
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,78
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,76
- DOW 300,3%53 438
- Nasdaq −0,73%25 989,48
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,78
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rootsi tühjendas Eesti rahast
Rootsi mõju Eesti majandusele on olnud tugev ja positiivne, ent 2009. aastal võeti Rootsis vastu otsuseid, mis saatsid Eesti majanduse vabalangemisse.
Tahes või tahtmata toimivad Swedbank ja SEB nagu keskpank Eestis. See tähendab, et kui need institutsioonid ühel või teisel põhjusel otsustavad oma tingimusi muuta, mõjutab see lühiajaliselt Eesti rahapakkumist ja Eesti SKPd. Lisaks sellele mõjutab Rootsis toimuv Eestit ka muul viisil.
2009: Kuidas rootslased tühjendasid Eesti rahast:
1) Eesti rahaomanikud võeti pantvangiks
Rootsi pangad hakkasid pakkuma Eesti hoiustajatele põhjendamatult kõrgeid intresse. Millegipärast otsustati, et pankade finantseerimine Balti klientide poolt peab suurenema. Kuigi odavam finantseerimine oli pankadele kättesaadav nii Rootsis kui mujal, leiti, et laenamine Baltimaadele oli hoiustamisega võrreldes liiga suur. Lisaks leiti, et kroonihoiustajatele võib maksta suurt preemiat, et nad Eesti kroone eurode vastu ei vahetataks.
Asi muutus nii absurdseks, et aasta lõpus oli Eesti pankades kroonihoiused suurusjärgus 90 miljardit, samal ajal kui kroonilaenud olid kukkunud 30 miljardini. Rootsi pangad olid niisiis valmis maksma Eesti hoiustajatele ja eriti kroonihoiustajatele kopsakat raha selleks, et nad midagi produktiivset oma rahaga ei teeks.
Niimoodi maksti eestlastele sisuliselt raha selleks, et nad ei investeeriks Eesti majandusesse. Eesti valitsus andis omapoolse panuse, vabastades eraisikutest hoiustajaid tulumaksust, kahjustades olukorda veelgi.
2) Eesti laenajatele raha ei antud
Nagu piirati hoiustajate raha voolamist majandusesse, nii piirati ka laenamise võimalust. Laenamine kallines tohutult ja krediiti anti vähe. Mõju rahapakkumisele oli selgelt kärpiv.
3) Rootsi fondiinvestorite raha kohale ei jõudnud
Rootsis on sisuliselt olemas üks suur Baltikumile suunatud aktsiafond, nimelt East Capital Baltikum. Suvel tormasid rootslased sinna oma raha investeerima kuid fondihaldurid ostsid selle raha eest hoopis Rootsi pangaaktsiaid ja Rootsi riigivõlakirju. Niimoodi ei jõudnudki raha Eestisse, kuigi Rootsi väikeinvestorid tahtsid tegelikult siit juba siis kõvasti odavnenud vara osta.
4) Rootsi meedias hoiatati pidevalt Baltimaade eest
Hetkel kuum
Kuna buumiaegadel oli Rootsi meedia Baltikumi riskide koha pealt vait siis 2009. aastal käis pidev hoiatamine. Ehk hoiatati siis, kui oli juba hilja. Niimoodi vähenes välisinvestorite huvi Baltimaade vastu ja ka nende raha jäi sissevoolamata.
5) Rootsi kroon kukkus Eesti krooni vastu
Rootsi keskpank lubas väga madalate intressidega Rootsi kroonil euro (ja krooni) vastu kukkuda. Sellega halvenesid Eesti ettevõtjate võimalused müüa oma tooteid eksporditurul ja ka taas vähenes raha sissevool Eestisse.
Niisiis tühjendasid Rootsis vastu võetud otsused mitmel moel Eestit rahast. Lühiajaliselt tähendab aga vähem raha kukkuvat majandust ja suurenevat hirmu.
Võitjad
Rootsi meetmed mõjusid Eesti aktsia ja kinnisvarahindadele pärssivalt, seega võib võitjaks nimetada neid investoreid, kellel oli 2009. aastal võimalus sellist vara kokku osta. Kõige suurem võitja oli äkki Telia Sonera, kellel õnnestus odavalt terve Eesti Telekomi endale haarata.
Kõik muutub 2010
Juba 2009 lõpul hakkas olukord muutuma. Hoolimata Rootsis toimuvast hakkas raha Eestisse voolama. Kuna eestlased kärpisid oma impordi miinimumini, voolas Euroopa Liidu struktuurfondiraha sisse ja Eesti palgad olid juba kukkunud rohkem kui Rootsi kroon Eesti krooni suhtes, seega eksport taastus. Rootsi meedias rauges negatiivne raporteerimine Baltikumi tegemistest ning arvatavasti 2010. aastal selline trend jätkub:
1) Hoiuseintressid juba krahhivad
Põhjendamatult kõrged kroonihoiuse intressid on juba kukkuma hakanud ja nende võlu Eesti investorite silmis kaob. Investorid tahavad nüüd investeerida reaalvarasse. "Pantvangid saavad vabaks."
2) Laenamine jälle taastub.
Pangad on juba rääkinud, et laenutingimused paranevad. Kuna varahinnad on nii madalad, on ka laenamise riskid vähenenud.
3) Rootsi erainvestorid leiavad Eesti niikuinii
Isegi kui suured Rootsi fondihaldurid ei suuna kiiresti oma raha Eestisse, leiavad investorid aegamööda tee siia. Ja ega fondihalduridki taha rongist maha jääda.
4) Eesti maine tugevneb
Kui Rootsi meedias oli 2009 kõik negatiivne, siis 2010 muutub pilt 180 kraadi kuna rootslased näevad, et Eesti on liitumas eurotsooniga.
5) Rootsi kroon tugevneb
Rootsi kroon on juba märgatavalt tugevnenud ning Eesti ekspordiettevõtete positsioon paraneb samm-sammult.
Rootsi mõju Eesti majandusele on olnud ja jääb oluliseks ja positiivseks. Kuid kuna optimism (või naiivsus) oli liiga suur 2006 - 2007, siis kriisiaastatel (2008-2009) hakkasid Rootsi meetmed paraku töötama Eesti majandusele vastu.
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele