Ülle Pind: juhtide nappuses Eesti ei saa endale naiste kõrvale jätmist lubada
Eesti ei saa endale kahaneva tööealise elanikkonnaga väikeriigina lubada, et osa juhtimispotentsiaalist – näiteks naiste oma – jääb kasutamata. See seab ohtu siinse juhtimiskvaliteedi ja riigi konkurentsivõime, kirjutab juhtimisekspert Ülle Pind.
Loe AI kokkuvõtet
Eestis räägitakse naisjuhtide nappusest juba aastaid. On tehtud uuringuid, kirjutatud arvamuslugusid ja arutatud konverentsidel. Aus küsimus on aga: mis on päriselt muutunud?
Eesti juhtide järelkasvu taevas ei ole ammu enam pilvitu. Demograafiline reaalsus on ühemõtteliselt selge: tööturule siseneb igal aastal tuhandeid inimesi vähem, kui sealt lahkub. Tippjuhtide keskmine vanus liigub üle 50 ning intensiivne tippjuhtimise periood kestab harva üle 20–25 aasta.
Vaatamata numbritele arvavad paljud, et meil ei ole probleemi ei naisjuhtide võimestamise ega meeste ja naiste palgaerinevusega. Ja paljudes organisatsioonides ei olegi. Kui aga vaadata Eesti tippjuhtkondi, siis võib märgata selget mustrit: mehed on tipus ülekaalus, samas kui naised koonduvad sagedamini keskastme või esmatasandi juhtimisse.
See ei ole pelgalt võrdõiguslikkuse küsimus, vaid ka ressursikasutuse, konkurentsivõime ja otsustuskvaliteedi küsimus.
Mõni aasta tagasi analüüsis Praxis põhjalikult, miks jõuab Eestis tippjuhtimisse nii vähe naisi. Uuring tõi välja mitmeid põhjuseid: nähtavuse puudumine, piiratud võrgustikud, stereotüübid, organisatsioonikultuur. Need on olulised tähelepanekud. Kuid jällegi: mis on pärast seda muutunud?
Uuringuid loevad ikka need, kellel probleemi ei ole. Või need, kes tunnevadki end klaaslae alla surutuna. Uuringud aitavad probleemi mõista, aga need ei muuda tegelikkust enne, kui organisatsioonid otsustavad midagi päriselt ära teha.
Skandinaavia õppetunnid
Skandinaavia riike on soolise võrdõiguslikkuse poolest sageli eeskujuks toodud. Põhjusega! Põhjamaade börsiettevõtete nõukogudes täidavad ligikaudu 40% kohtadest naised. See on Euroopa kontekstis silmapaistvalt hea näitaja.
Seotud lood
Sarnase tausta ja kogemusega juhid on Eestile vajalikud, kuid edukas Eesti vajab nende kõrvale rohkem erinevusi ja otsustusjulgust, kirjutab koolitaja Kadri Mägi-Lehtsi arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud loos.
„Naised tipus“ sarja uus lugu
„26aastaselt ei olnud mul veel midagi: tööd, kaaslast, lapsi, oma kodu… Aga ühel hetkel hakkas kõik kohale jõudma,“ tõdeb peagi 35aastaseks saav Elise Nassar, kes on kaheksa aastaga jõudnud Tallinkis juhatusse ja kujundab tipptasemel Eesti ja Euroopa merendussektorit.
Feminism ei ole ideoloogiline vaidlus, vaid juhtimiskvaliteedi küsimus, kirjutab Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE tegevjuht Kai Saard.
“Naised tipus” sarja uus lugu
“Mul ei ole meeskonnas laisku inimesi või neid inimesi, kellel on suva, mida nad saavutavad või kas nad üldse saavutavad midagi,” ütleb Arco Vara tegevjuht Kristina Mustonen. Samasuguse mentaliteediga on ta ise tippu jõudnud. Ta tahab tulemust – isegi, kui selle nimel on tulnud töötada 24/7.
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.
Enimloetud
4
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele