Teadur: kliimapoliitika jääb valimisprogrammides nõrgaks
Kuigi kliimamuutuste küsimus peaks olema elukeskkonna tuum, jääb see Eesti erakondadele kohalike valimiste kontekstis parimal juhul kõrvalteemaks, kirjutab politoloog Lauri Peterson.
2025. aasta on kujunemas kas teiseks või kolmandaks kõige soojemaks aastaks ajaloos. Rekordiliselt kõrged globaalsed temperatuurid teevad valusalt selgeks, et senised pingutused kliimamuutuste pidurdamiseks jäävad endiselt väheseks ja on vajalikud.
Seotud lood
Eesti inimesele läheb korda metsandus, mitte kliima ja lähiaastail süveneb skepsis nii inimestes kui poliitikas veelgi, tõdevad politoloog Tõnis Leht ja ettevõtja Mihkel Tammo.
Euroopa Komisjon tuli täna välja pikalt oodatud kliimaeesmärgiga 2040. aastaks, ent hinnaalandustega, lubades näiteks süsinikukrediitide kasutamist.
Valitsus kinnitas täna, et Eesti toetab põhimõtteliselt Euroopa Liidu 2040. aasta kliimaeesmärki, olles nõus välja käidud järeleandmistega.
Keskkonnaühendused paluvad riigiasutustelt, et Eesti seisaks Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimistel plaanitust märgatavalt suurema kliimarahastuse eest.
Kaubanduskeskused kujunevad lähikümnendil linnakuteks, kus elatakse, õpitakse, töötatakse ja veedetakse vaba aega, rääkis Viru Keskuse kommunikatsioonijuht Kärt Vilt Äripäeva raadio saates “Juhtides tulevikku”.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele