Kaia Beilmann: edu metsikus

Peatun siin veidi pikemalt viimasel. Side loodusega. See on ääretult oluline, kui tahta olla edukas mitte välises vaid sisemises mõttes ja pikas perspektiivis. Side loodusega tähendab ühtekuuluvustunnet meid ümbritseva looduskeskkonnaga. See tähendab seda, et me ei kasuta loodust ära, vaid austame ja väärtustame igasugust elu.

Praegusel ajal on side inimese ja looduse vahel habras ja näib järjest hapramaks kuluvat. Mida vähem on meil kokkupuudet loodusega, looduskogemusi, seda hapramaks kulub side. Liialt habras side aga tähendab, et ka meil endil läheb haprasti. Halveneb meie tervis ja heaolu, õnnetunne, loodusest võõrandumine süveneb ning seeläbi ka huvi keskkonnaga seotud teemade ehk ühtlasi järjest tõsisemaks muutuvate keskkonnakriiside ja nendega tegelemise suhtes.

Tõeline allakäiguspiraal. Ja mis seda põhjustab? Üks kurja juur on inimese iseenese pjedestaalile tõstmine. Ettekujutus, et inimene on loodusest eraldi, loodusest üle. Kuid me oleme ise samuti loodus, pelgalt üks liik teiste seas. Olles osa loodusest, on igati loomulik, et meile on hea olla loodusega koos.

Seega, edu, mis ei sõltuks kõige välise tujukatest tuultest, mis ei kaoks sama kiirelt kui on tulnud, peaks olema ankurdatud püsivamatesse väärtustesse. See peaks koos tehtud ja oldud edu, koos ei murra tuuled. Loodusega koos olemine on kõige laiapõhjalisem koosolemine.

Meil on loodust väga vaja. Ja eelkõige on vaja metsikut loodust. Mitte inimese silutud, kammitud, lakutud, lõigatud loodust. Metsikut loodust me ei kontrolli ja see ei kontrolli meid, seetõttu võimaldab see rohkem vabadust, mis lisaks kõigele muule toidab ka meie kujutlusvõimet, uudishimu ja loovust.

See on see toit, millest end liigse tehiskeskkonna loomisega ning liigse korrastamisega ise end ilma jätame. Rääkimata muudest hüvedest, mida kaotame, ei saa me olla loovad, ehitades end kasti. Loovus aga on väga oluline osa edust, eriti just sellest õigest edust, mis lähtub õnnest, rahulolust, kogukonnatundest. Edu jaoks on vaja loovust, loovuse jaoks on vaja loodust – seda metsikut.

Me peaksime edukuse välja kolima välise ja kergelt kaduva kaardimajakesest, kuna see ei püsi. Meil on vaja midagi püsivamat ja selleks tuleb olla metsik. Metsikust on vaja igale poole. Et hapraks muutunud side loodusega tugevamaks muutuks ja aitaks meil näha laiemalt ja kaugemale.