Eva-Maria Rinkevicius: saame tervishoius lahti nõukaaja pärandist

Siiani on meil meditsiinisüsteemis tugevalt juurdunud Nõukogude Liidu „tootmisühiskonna pärand“. Varasematel aegadel oli enamik inimesi seotud tööstuse ja põllumajandusega ning tööpäev algas väga vara – tihti juba kell 6 või 7 – ja lõppes kah varem. Toona kohaldati tööstustöölise päevakava järgi töökorraldust ka riiklikes asutustes, seal hulgas meditsiiniasutustes, kes järgisid kindlat tööpäeva rütmi 08:00–16:00, mis kõik olid osa suuremast bürokraatlikust süsteemist.

Nüüd oleme jõudnud kaasaega, aga seda mitte meie tervishoiusektori tööaja korralduse osas – 08:00–16:00 kehtib endiselt. See on kunagise ajastu norm, kui ka koolid ja lasteaiad avati varem. Vanal ajal oli ka ühistranspordi- ja liikumiskultuur teistsugune.

Ühiskond on muutunud ning tekkinud on vajadus töö- ja pereelu tasakaalustada. Koolid ja lasteaiad on kohandanud end vastavalt perede vajadustele, lükates alguse hilisemaks, kuid meditsiini töökorraldus pole samamoodi arenenud.

Kontoritöö algab enamasti kell 9. Algkoolide esimesed tunnid algavad sageli kell 9. Lasteaedade programm samuti algab kell 9.

Kuigi lasteaedades on veel vananenud süsteemi kohaselt varajasemad valverühmad, kuhu pooluniseid lapsi veetakse, siis leidub palju noori peresid, kus ollakse meditsiinisüsteemist töölt lahkutud või lahkumas just seetõttu, kuna tööaja algus ei toeta lasteaia- ja algkooliealise lastega perede vajadusi. Kui ikka lapsevanema töö algab kell 8, aga algkoolilapse koolipäev kell 9, siis see vanem valib tõenäoliselt lapse heaolu.

Siinkohal peab tervishoiusektor endale otsa vaatama ja mõtlema, kas on ikka tehtud kõik selleks, et hoida oma väärtuslikke spetsialiste, kellest tööturul on suur puudus.