Marina Cherniakov: kolm sammu, et tuua noored õpetajad koolidesse

Noorte õpetajate vähesus koolides on murettekitav trend, mis nõuab kiiret ja põhjalikku lahendust. Eesti õpetajate keskmine vanus kipub aina tõusma, samal ajal kui noorte huvi õpetajaameti vastu on hääbuv.

Isegi need noored, kes astuvad õpetajaametisse, leiavad end sageli mõne aja pärast ülekoormatuna ning lahkuvad enneaegselt. Kuidas saame riiklikul tasandil tagada, et koolidesse jõuaksid just noored ja motiveeritud spetsialistid, kes jäävad sinna ning aitavad kasvatada uue Eesti liidrite põlvkonna? Selles küsimuses võib edu saavutada kolme olulise sammuga.

Õpetajate rahulolu suurendamiseks ja tõhusama hindamissüsteemi loomiseks peaks iga kooli direktor hindama iga õpetaja tõhusust, võttes arvesse nende oskusi ja motivatsiooni. See võimaldaks luua süsteemi, mis hindab õpetajate tööd tõhusamalt.

Tehisintellekt muudab maailma, kuid paljud õpetajad ei ole veel päris kindlad, kuidas seda oma töös rakendada. Õpetajad lahkuvad ametist just ülekoormuse ja suure bürokraatia tõttu ning paljusid neist probleemidest võiks lahendada tehisintellekti kasutamine.

Tehisintellekt võib aidata õpetajatel tunde planeerida, anda tagasisidet õpilaste töödele, luua erinevaid ülesandeid vastavalt õpilaste vajadustele ning vabastada õpetaja ressursse, et rohkem keskenduda laste inspireerimisele ja õpetamisele. Kuigi mõned Eesti õpetajad jagavad sotsiaalmeedias kogemusi tehisintellekti kasutamisest õppetöös ning üha rohkem toimub koolitusi, kuidas tehisintellekti õpetajana rakendada, on see teema siiski paljudele õpetajatele veel võõras.

Isegi kui õpetajatel puudub digipädevus, võivad kõik kasutada e-kooli süsteemi. Seetõttu tuleks luua sama lihtne süsteem ka tehisintellekti rakendamiseks õppetöös ja teha see kättesaadavaks kõigile õpetajatele. Kui õpetajatel vabaneb aega rutiinsetest ülesannetest, ei ole nad enam ülekoormatud.

Kust leida eelarvet? Eesti on start-up’ide riik. Tuleb vaadata õpetajate töö parandamist kui start-up’i, mis tõstab Eesti elukvaliteeti. Kui luuakse tõhusamad õpetamis- ja kasvatamismeetodid, on tulevikus rohkem Eestile vajalikke spetsialiste, nagu arste ja insenere. See võimaldab investeeritud rahal naasta riigile kvalifitseeritud tööjõuna ja majanduskasvuna.