Märt Meesak: teinekord on unustatud vana paremgi, kui mäletasime

Tänaseks oleme jõudnud olla vabad üle kolmekümne aasta. Meid teenis usaldusväärne, ühetaoline ja kõigi suhtes õiglane maksu- ja ettevõtluskeskkond pea kolmkümmend aastat. Eesti oli võtnud pikkade sammudega järele ülejäänud Euroopale. Meie maksusüsteemi kiideti. Siis aga juhtus midagi täiesti tagurlikku.

Põhjendamatult hakati iseenda senist edulugu igasuguste maksueksperimentide ja riigikapitalismiga lõhkuma. Kuskilt tekkis idee valijale rohkem tasuta asju ja rumalaid maksumuudatusi lubada. Eesti riigil läks selleks ajaks juba nii hästi, et poliitikud ei osanud enam muude uute ideedega kui maksuraha ümberjagamisega lagedale tulla.

Ebakompetentsest juhtimisest ja raha lennukilt laiali jagamisest sai erakondade rahvussport. Lõppes see aga sellega, et riik paisus paksuks, tuhanded ametnikud said tööd. Digiarengust, mis pidanuks just ametnikkonna ja riigiga igapäevase suhtlemise odavamaks, bürokraatiavabaks tegema, muutus see aga hoopis bürokraatlikumaks. Jõudsime lõppkokkuvõttes mõne aastaga olukorda, kus kokku kogutavat raha enam kõigile ei jätkunud.

Ei jätkunud nendele kontoris istuvatele jagajatele, poliitikutele uuteks tasuta asjadeks ega lõpuks ka riigi igapäevaseks toimimiseks. Kõik olid ära harjunud sellise lõputult sügava kaabuga, kust ainult jäneseid saab välja tõmmata. Üllatus oli aga lõpuks niivõrd ehmatav, et keegi Robin Hood moodi tegelane otsustas tulla välja ülla ideega. Kuna raha ei jätku, on vaja makse tõsta ja seni Eesti edulooks olnud rikkuse taganud süsteem kummuli keerata. Nii mängitigi senise pea kolmekümne aasta Eesti edulugu mõne aastaga maha ning senimaani on meie majandusnäitajad miinuses ja raha jääb veelgi vähemaks.

Me peame riigina tagasi pöörama oma algsete majandust ning ettevõtlust toetavate lätete juurde. Kapitalismi ei pea muutma tagasi kommunistlikuks missioonimajanduseks, nagu sotsid tahavad millegipärast teha.