Fosforiit annaks tõuke Eesti majanduse uuele tulemisele

Euroopa Liit kavatseb 2030. aastaks oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja olla 2050. aastaks kliimaneutraalne ehk siis rohelise kokkuleppega on kavas muuta Euroopa esimeseks maailmajaoks, mis 2050. aastaks kõrvaldab sama suures koguses CO₂ heitmeid, kui ta toodab.

Uue kliimaseadusega kohustub EL vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2030 vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle eesmärgi saavutamise üheks vahendiks on üleminek sisepõlemismootoriga autodelt elektrisõidukitele, mistõttu kasvab ka nõudlus elektriautodele sobivate akude järele märgatavalt.

Hetkel on erinevate elektrisõidukite kasutuses olevad populaarsemad akud mitmesugused liitiumioonakud (nt liitium-nikkel-koobalt akud). Erinevad liitiumakud on üks suur õnnelik perekond, mis on seni pakkunud parimat võimsuse ja suuruse kombinatsiooni, kuid nendel on ka kõrge hind.

Kuna on ette näha fosfori nõudluse hüppelist kasvu, siis tuleks vältida konflikti toiduainetetööstuse, põllumajanduse ja akude tootmise vahel. Enamik riike sõltub oma toidunõudluse rahuldamiseks fosfori impordist. On tõstatunud rahvusvaheline mure Venemaa-Ukraina konflikti võimalike mõjude pärast väetiseturu volatiilsusele, see piirkond on peamine toiduainete ja väetiste eksportija.

Ainuüksi 2020. aastal kaevandati maailmas umbes 30 miljonit tonni fosforit (223 miljonit tonni fosfaatkivimit). Sellest kaevandatud fosforist kasutati umbes 85% väetistes, 10% loomasöödalisandites ning ülejäänu muudes toodetes.

Prognoositav ülemaailmne elektrisõidukite nõudlus vajab 2050. aastaks enam kui 3 miljonit tonni fosforit aastas (u 25,5 kg fosforit elektriaku kohta). Kuid tegelik nõudlus kogu energiasektoris on palju suurem, lisaks põllumajanduse nõudlus, mis võib 2050. aastaks peaaegu kahekordistuda. Tekkiv nõudlus tuleb rahuldada uute tarneallikatega.

Siin võiks suurde mängu siseneda ka Eesti, kuna meil on tõenäoliselt ühed Euroopa suurimad fosfaatkivimi (fosforiidi) varud.

Euroopas kaevandatakse hetkel fosfaatkivimit ainult Soomes. Tänu fosforiidi väärindamise võimalustele on meil potentsiaal püstitada siin meie enda LFP-akude tootmine, kuna meil leidub nii fosforit fosforiidis kui ka rauda. Jõhvi rauamaagikehas (magnetiitkvartsiit) sisaldub hinnanguliselt sadu miljoneid tonne rauda.

Liitiumit me siiski veel leidnud pole. Aga Soomes Botnia lahe kaldal hakkab kohe tööle uus liitiumi-kaevandus (Keliberi projekt), mis tõenäoliselt saaks varustada ka meie akutehast.

Lisaks sisaldab meie fosforiit kohati ka haruldasi muldmetalle, mis on vajalikud nii taastuvenergeetikas kui ka kaitsetööstuses. Nii et kui me siit edasi mõtleme, siis on meil oma maavarasid kohapeal väärindades võimalus anda tõuge Eesti majanduse uuele tulemisele ja turgutada ning kasvatada meie riigieelarvet reaalse ekspordist saadava tuluga.