Allan Aan: võtame taanlastelt šnitti ja parandame konkurentsivõimet

Ettevõtted ja kõik inimesed saavad aru, kustkohast tuleb raha. Poliitikutel ja valitsustel ei ole võimalust kiilu vahel lüüa. Nad ei saa hakata valijatele enne valimisi „head tegema“ ja inimestele midagi rohkem lubama, kui ettevõtted suudavad.

Kõigis teistes riikides on aga ettevõtete poolt inimestele makstav palgaosa jagatud kaheks. Üks osa makstakse inimeste pangaarvetele ning teine osa sotsiaalmaksu nime all riigile. Ja siinkohal tulebki mängu Taani ettevõtete konkurentsieelise võtmetegur. Nimelt on pliitikutel kange soov valimiste eel anda välja häid lubadusi.

Kõige lihtsamini on aru saadav Eesti näide. Lubati alandada üksikisiku tulumaksu. Hakati sisendama inimestele, et peale ettevõtete on veel poliitikud, kelle peale saab loota. Hakati tegema tulumaksusoodustusi inimeste pangaarvetele makstava palga pealt. Samal ajal pidid ettevõtted sotsiaalmaksu maksma täie rauaga. Seega tehti maksualandusi ettevõtete konkurentsivõime ohvriks toomise hinnaga. Arvati, et las ettevõtted olla pealegi madala konkurentsivõimega, teeme vähemalt inimesed rikkaks.

Usun, et see on samamoodi ka mujal. Ikka leidub erinevates riikides poliitilisi jõude ja valitsusi, kes soovivad teha soodustusi, maksuvabastusi, erandeid ainult inimeste palgale ja hoopis vähem ettevõtete poolt riigile makstavale sotsiaalmaksule.

Mida rohkem on Taaniga konkureerivates riikides populismi, seda rohkem nad enda ettevõtete konkurentsivõimet ohvriks toovad ja seda suurema konkurentsieelise Taani firmadele annavad. Taani firmad või valitsused ei pea selleks midagi tegema.

Samalaadne olukord võib tekkida siis kui on mingi kriis või turuolukorra järsk muutus ning mingid sektorid jäävad hätta. Kui olukorda asutakse lahendama nii, et toetatakse ettevõtteid, siis mingit konkurentsieelist ei teki, sest siis võidavad sellest kõik ühtemoodi. Kui aga erinevad valitsused otsustavad hakata jagama palgatoetusi, mis ei laiene sotsiaalmaksule, siis on jällegi Taani ettevõtetel konkurentsieelis.