- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,34%7 718,21
- DOW 300,25%53 478,06
- Nasdaq 0,23%26 350,12
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,94
- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,34%7 718,21
- DOW 300,25%53 478,06
- Nasdaq 0,23%26 350,12
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,94
Ailar Väärtmaa: vaesusest pääsemiseks tuleb riiki koomale tõmmata
Avalik sektor peab saama efektiivsemaks. Selleks tuleb luua vaid sellele ülesandele keskenduv töörühm, kirjutab Ailar Väärtmaa arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Olen avalikus sektoris lokkavat kulutamist aastaid kõrvalt vaadanud ning ei ole jõudnud ära imestada. Olen olnud lootusrikkas iga kord, kui pildile on ilmunud mõni uus poliitiline jõud, kes lubab piimajõgesid ja pudrumägesid, et tuleb muutus, mis suunab riiki efektiivsemaks. Aga kui viimaks koalitsiooni pääsetakse ning karavan jälle vanaviisi edasi sõidab, on selge, et saime taas petta.
Minu hinnangul käib liigne laristamine nii riigi kui omavalitsuse tasandil. Heade aegade saabudes ei pane keegi tähele riigi paisumist, kuna tulud kasvavad rohkem kui kulud. Aga kui majandus langeb ja ajad lähevad kehvemaks, hakkab prassimine silma ning saab ka oluliselt rohkem avalikkuse tähelepanu.
Poliitikutele ja ametnikele on see ebameeldiv, sest neil on surve kulutada eelarvet 100%, et vältida järgmisel aastal rahalisi kärpeid enda organisatsioonis. Huvitav vastuolu. Samal ajal kui erasektoris otsitakse alati efektiivsust, siis avalik sektor mõtleb, kuidas kulutamist maksimeerida, et järgmine aasta raha juurde küsida.
Tallinna linnas 80 turundajat
Eri poliitikategelastega suheldes olen aru saanud, et kahjuks enamasti ei suuda nad asja kodaniku-maksumaksja vaatevinklist näha. Riik saab pea alati laenu, seega raha tuleb sisuliselt seina seest. Kes kinni maksab? Ikka maksumaksja. Poliitik ütleb, et süsteem kukub kokku, rohkem kärpida ei ole võimalik. Seda ütlevad julgelt välja ka ministrid ning kahjuks on avalikkuse pahameel selliste sõnavõttude peale üllatavalt tagasihoidlik.
Hiljuti sattusin sotsiaalmeedias lugema Isamaa poliitiku Karl Sander Kase postitust, milles ta väitis, et Tallinna linna palgal on ca 80 turundusega tegelevat inimest. Olles ise ka turunduse ja sellega seotud valdkondades päris pikalt tegutsenud, oli see teadmine ahhetama panev. Tõenäoliselt ei ole Eestis ühtegi teist organisatsiooni, kus oleks 80 turundusinimest tööl, isegi kui käive ulatub miljarditesse.
Võtsin ette Tallinna linna andmeid ja veendusin, et kahjuks ei ole tegemist poliitpropagandaga. Tõepoolest, linna ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu aruannet lugedes olid kõik need 80 turundusega seotud inimest seal olemas. Lisaks võis leida veel hulga ametikohti, mille kohta tekib küsimus, kas omavalitsuses on kõiki neid inimesi tööle vaja. Või saaks neid teenuseid mitte pakkuda. Või osta teenus sisse erasektorist.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada SIIN. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].
Millest kõnelevad numbrid?
2014. aastal oli riigieelarve kuludeks 8,056 miljardit eurot, 2024. aasta prognoos on majandusministeeriumi prognoosi kohaselt 17,668 miljardit eurot. Meie avalik sektor on paisunud 10 aastaga 119,3%.
Peamine argument mida nüüd üks poliitik või ametnik toob, et aga keskmine palk on ka kasvanud ja seetõttu elu on igal pool oluliselt paremaks läinud. Mida näitavad numbrid? Keskmine palk oli 2014. aastal 1005 eurot.
Eesti Pank prognoosib 2024. aasta keskmiseks palgaks 1947 eurot. See on 10 aastaga 94% kasvu. Ennustan, et Eesti Pank on liiga optmistlik. Rääkides inimestega väljaspool avalikku sektorit, ei paista kuskilt 2023 vs 2024 prognoositud 6,1% palgakasvu.
Hetkel kuum
Aga äkki on siis vaesus oluliselt vähenenud kõikide nende uute toetuste ja teenuste arvelt, mida riik meile pakub? Tõsi, aga kahjuks marginaalselt ning hetkel vaesus tänu inflatsioonile kasvab.
Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal suhtelises vaesuses 21,6% ja absoluutses vaesuses 6,3% elanikkonnast. Kokku oli vaeseid seega 27,9% elanikkonnast. 2022. aastal elas suhtelises vaesuses 22,5% ja absoluutses vaesuses 3,5% elanikkonnast. Kokku oli vaeseid 26% elanikkonnast. 2021. aastal oli seis veidi parem, aga 2022. aastal kasvas absoluutses vaesuses elavate inimeste arv kaks ja pool korda.
Kui need numbrid kokku võtta, siis riigi kulud on kasvanud kiiremini kui keskmine palk ja vaesus vähenenud väga marginaalselt, ja hetkel vaatamata kasvavatele avaliku sektori kuludele see hoopis suureneb? Seega – äkki tõmbaks riiki veidi koomale?
Riigieelarve arutelusid lugedes on selge, et poliitikud suhtuvad igasugu kärbetesse väga tugeva pahameelega, mis teeb seestpoolt kärpimise väga raskeks.
Loome erirühma!
Teen ettepaneku luua väike organisatsioon, efektiivsuse erioperatsioonide grupp, mis käiks mööda erinevaid riigiasutusi, süveneda nende organisatsioonide eesmärkidesse ning seejärel finantsidesse ja struktuuridesse ning koostaks raporti.
Raportist peaks selguma, kas organisatsioon tegeleb sellele seatud eesmärkidega või on fookus paigast. Lisaks tuleb teha kindlaks teha, palju on sama töölõigu duubeldamist erinevates organisatsioonides. Raporti annab soovitused, kust ja mida kärpida, et organisatsiooni eesmärkide saavutamine ei kannataks, aga samas saavutatakse rahaline kokkuhoid.
See organisatsioon ei tohiks olla poliitiline, sest sel juhul ei ole võimalik tulemusi saavutada. Lisaks peavad raportid olema avalikud, sest see tagab avalikkuse surve ning ühtlasi teadlikuse, et riik soovib olla efektiivsem.
Me oleme väikesed, seega me peame olema efektiivsed. Erasektor saab sellest väga hästi aru, see mõtlemine peab jõudma ka avalikku sektorisse.
Seotud lood
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.
Igaüks saab Eesti edukaks kirjutada!
Eestil tuleb leida uued edulood, miks mitte seada sihiks SKP kahekordistamine, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, suurettevõtja Ain Hanschmidt.
Tehes RMKga nii-öelda Enefit Greeni, seome me potentsiaalselt suure hulga inimesi tagasi metsateemade külge ning paneme nad meie looduse vastu huvi tundma, kirjutab puidutööstuses töötav metsamees Fredi Kaasik arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamuskonkursi Edukas Eesti 1. võistlustöö!
Eesti vajab intellektuaalomandi reformi ja riiklikku strateegiat, kirjutab leidur Leo Siemann Inglismaalt arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele