Riigiasutused piiravad juurdepääsu avalikule teabele liiga kergekäeliselt. Ametnikud on jäetud normide tõlgendamisel ja rakendamisel üksi, mistõttu piiratakse juurdepääsu igaks juhuks, et pärast ei tekiks mingit jama, kirjutab õigusteadlane Kärt Pormeister
Arenguseire Keskuse blogis.

- Pilt on illustreeriv
- Foto: Meeli Küttim
Üks väga levinud aluseid dokumendile “asutusesiseseks kasutamiseks (AK)” märke külge pookimiseks on viide eraelu kaitsele. Olen isegi sattunud tobedasse olukorda, kus mu enda pöördumine ministeeriumi poole ning ministeeriumi vastus said AK-märke juurde pelgalt seetõttu, et pöördumise lõpus ja ministeeriumi vastuse alguses olid kirjas mu nimi ja staatus Tartu Ülikooli doktorandina. Pöördumine ja vastus olid sisult puhtakadeemilised ning puudus igasugune puutumus eraelu või millegi muu tundlikuga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.