Käi kuradile, silmakirjalikkus!

Eesti on mereriik ja tema sadamaid kasutavad erinevate riikide laevad nii inimeste kui kaupade veoks. Vahel on lihtsalt vaja kütust. Selleks ei tulda tingimata sadamasse, kuna see on kallis ja aeganõudev. Sama on jäätmete äraandmisega. Nii seisab laev kusagil ankrualal ja punkrilaev toob talle vajaliku kütuse, et laev saaks oma teekonda jätkata või ankrupaigas järgmiste tegevusteni paigal olla. Punkrilaev peab suutma tagada võimaliku reostusohutuse punkerdamisel.

Eelmisel aastal tekkis rahulolematus seoses tankerite lasti ümberpumpamisega Eesti vetes. Seda operatsiooni kutsutakse STSiks ehk laevalt laevale lasti ümberpaigutamiseks. Sündis Vabariigi Valitsuse määrus, millega nii laevade punkerdamine kui lasti ümberpumpamine sattusid sarnase käsitluse alla. Määruse muutmisega kaasnes punkerdamiseks lubatud ankrupaikade vähendamine kuueni. Nendest reaalselt kasutatakse kahte, sest teistega kaasneb lootsi kasutamine. Nii tekkiski olukord, kus varem hajutatud laevad koonduvad väikesele alale ja tekib reaalne oht laevaõnnetuseks. See, mida punkerdajad miinimumina tagasi soovivad, on üks põhjatuulte eest kaitstud ja üks läänetuulte eest kaitstud ankruala, kus tohiks punkerdada. Lisaks soovitakse ka punkerdamise taotluse regulatsiooni mõistusepärasemaks muutmist.

Täna peab punkerdamist taotlema 72 tundi ette. Punkerdamise ohtlikkuse või siis ohutuse seisukohast, samuti menetluse mõistlikustamise teemal asjaomastel ametkondadel eriarvamusi pole. Nüüd ei suudeta koerasabast üle saada, et nende kahe ankrupaiga seadustamiseni jõuda.

Ettepaneku ankrupaikade tagasi lubamiseks tegi transpordiamet juba eelmise aasta novembrikuus, seda enne punkerdajate pöördumist. See on kooskõlas nii meresõiduohutuse, merekeskkonnaohutuse kui Eesti julgeolekuhuvidega. Meie esindatud punkerdajad tegid oma ametlikud ettepanekud selle aasta jaanuaris. Need langevad kokku Transpordiameti laevajuhtimise eest vastutavate inimeste arusaamadega.

Skandaali nii-öelda sisu seisneb selles, et Powerhouse’i klientide hulgas oli ettevõte Baltic Marine Bunker OÜ, kelle tegelikuks kasusaajaks on Gazpromiga seotud isikud. Antud ettevõte tegutseb Eesti turukonkurentsis juba kümnendat aastat ning on Eestis esimeses kvartalis maksnud 111 tuhat eurot riiklike makse ning 111 tuhat eurot tööjõumakse. Eesti Vabariigi Valitsus on selle raha tänulikult vastu võtnud ja võtab ka edaspidi.

Selle raha eest saab ülal pidada näiteks ametnikke. Mulle see sobib, sest mu enda maksuraha kulub ära Martin Repinski ülalpidamiseks ja teistele ei jää midagi. Selle raha eest saab osta Ukraina toetamiseks Javeline või tõsta lapsetoetusi. Ka see sobib, kuigi selle läbisurumise praegune meetod mulle ei meeldi.

Ma ei tea, kes on olnud see tark eestvedaja antud skandaali genereerimisel, aga fakt on see, et kehva taustatundmise tõttu ta Powerhouse’is tööd ei saaks.

Mulle ei ole mõtet näidata kaadreid sõjast. Tänu nõukogude korra viljastavatele tingimustele õnnestus mul kaheksakümnendatel aastatel poolteist aastat ühes sellises kohas stažeerida. Tean, kui vähe võib inimesest nii vaimselt kui füüsiliselt järele jääda. Tean, kui tore on peale sellist kogemust ise koju pääseda. Olen olnud ka nende juhtumite juures, kus järelejäänu koju saadeti.