Vastulause: ajakirjanik halvustas koolitoitu alusetult

„Maailm pole enam kaugeltki nii must-valge, nagu arvab abilinnapea,“ kirjutas ajakirjanik artiklis „Aeg jätta lapsikused, härra abilinnapea!“ (ÄP 24.04.2019). Paraku sellist must-valget maailma loovad just Katariina Krjutškova artiklid, mis räägivad koolitoidust eranditult kui „lahjast lurrist“. Uuringud ja faktid näitavad aga vastupidist. Koolitoidu kvaliteet on Tallinnas olnud pideva jälgimise all juba üle 10 aasta, korraldatud on nii riiklikke kui ka linna tasandil tehtud uuringuid ja küsitlusi. Viimati viis Tallinna haridusamet koolitoitlustamise uuringu läbi 2018. aasta oktoobris.

Lisaks uuringuile võin toetuda ka oma isiklikule kogemusele. Mina olen viimase aasta jooksul koolitoitu söönud, ma usun, et rohkem kui ajakirjanik Krjutškova. Loomulikult võib see kohati kõikuda, sest palju sõltub kokast, ettevõttest jne. Aga väide, et selle raha eest ei saagi midagi head teha, on korduvalt ümber lükatud. Ka telesaadetes, kus koolikokad oma oskusi näitavad. Alles hiljuti käis „Ringvaade“ koolisööklas, vestles ka sööjatega ja tagasiside oli positiivne.

„Pole mõtet pakkuda tasuta asju, kui seejuures ei teata, kuidas jätkusuutlikult hankeid korraldada,“ väitis ajakirjanik. Viimasel, Südalinna kooli hankel osales neli tõsiselt võetavat ettevõtet. Mis alusel ta väidab, et see pole jätkusuutlik hange, jääbki selgusetuks. Konkurents on, kasum on, lepingud sünnivad ja enamasti neid ka peetakse.