Riigireformi kevadekuulutus: küll ta tuleb

Millal riigireform kohale jõuab ja milliseks ta kujuneb, saab selgeks uue valitsuse tegevuskava ja ette valmistatava(te) riigikogu otsus(t)e eelnõu(de) pinnalt. Kuid mitte ainult. Märkimisväärne hulk riigireformi komponente on kajastamist leidnud ka koalitsioonilepingus endas, seda nii printsiipide kui ka üksikküsimuste tasemel.

Parlamentaarse demokraatia tugevdamise ja riigikogu võimekuse tõstmise vajadust on aktsepteerinud pea kõik poliitilised jõud. Ka riigireformi SA koostatud kontseptsioonis oli riigikogu võimestamine üks riigireformi tuumikküsimus.

Paraku on koalitsioonilepingu liigne üldisus põhjendamatu. Erakondade valimisprogrammide ühisosa riigikogu võimestamisel oli muljetavaldavalt suur, seega võinuks koalitsioonileping olla selles küsimuses kõvasti detailsem. Koalitsioonilepingus kirja pandud kokkulepe – vaadata üle riigikogu valimise seadus, muuhulgas eesmärgiga ühtlustada mandaatide arvu valimisringkondades, – on vajalik ja sobilik. Kas see tähendab ka üleminekut riigikogu valimistel nn avatud nimekirjade põhimõttele, jääb lepingu tekstis esialgu veel lahtiseks. Meenutagem, et selles suhtes on erakondade ühisosa olnud samuti märkimisväärne.

Printsiipide tasandil kokkulepetest väärib esile toomist andmete kogumisel ja sisestamisel ühekordsuse põhimõte ehk nn ühe ukse lahendus. Eelnimetatud põhimõtte rakendamisest koos haldusmenetluslike tähtaegade lühendamisega saab oodata ja eeldada ühiskonda koormava bürokraatia olulist vähenemist. Bürokraatia vähendamise teemal söandan viidata Hollandi kogemusele ja sotside valimisprogrammile, kus käidi välja idee vähendada Eestis järgmise nelja aasta jooksul halduskoormust 25 protsendi võrra. Olgu märgitud, et Hollandis saadi selle ülesande täitmise ja ka mõõtmisega mitmel järjestikusel perioodil hakkama ning saavutati efektiks ei vähem ega rohkem kui 8,7 miljardit eurot!

Riigireformiga seonduvalt on enim kirgi kütnud teemaks olnud otsedemokraatia. Lepingu pooled on kokku leppinud, et kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, siis ei too see kaasa riigikogu erakorralisi valimisi. Tegemist on igati tervitatava lähenemisega, mis ühtlasi tähendab meie ettepaneku aktsepteerimist ja põhiseaduse § 105 lg 4 tühistamist või muutmist.

Keerulisem on lugu rahvaalgatusega riigi tasandil. Kui seni on meil riigi tasandil rahvaalgatuse instituut puudunud, siis nüüd on koalitsioonilepingus välja pakutud suisa kaks rahvaalgatuse käsitlust. Neist esimene tundub kajastavat Keskerakonna arusaamist rahvaalgatusest ja teine reflekteerib EKRE lähenemist. See, mis tundub puudu olevat, on ühine keel ehk kokkulepe mõistete sisustamisel.

Selguse huvides olgu märgitud, et Riigireformi SA ei teinud muu hulgas geopoliitilistel kaalutlustel ettepanekut rahvaalgatuse sisseviimiseks riigi tasandil. Küll aga tegime ettepaneku rahvaalgatuse sätestamiseks kohaliku omavalitsuse tasandil. Kui riigikogu soovib rahvaalgatust sisse seada, siis oleks selle mõiste sisustamisel asjakohane pidada silmas ka Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseaduse asjakohaseid sätteid.