Rahapuudus? Teeme siis majapidamise korda!

Kas ülekulutamine on tulenenud kehvast juhtimisest või avaliku võimu ülepaisutatusest ja ebaefektiivsusest, polegi siinkohal oluline. Tähtis on, et meil on probleem, ja sellega tuleb tegeleda. Võimalik, et asjad liiguvad veelgi halvemas suunas.

On asjad, mis meist sõltuvad ja on need, mida me muuta ei saa. Küll aga oleks mõistlik objektiivset olukorda teada ja sellega kohaneda. Maailmamajanduse ja rahvastikuprotsessid on väljaspool meie otsest mõjusfääri. Seega, mõistlik oleks üle vaadata meist endist sõltuv ehk riigi majapidamine, riigi organisatsioon.

Riik ja tema võimukorraldus, seadused ja riigihaldus on meie endi tehtud, meie kontrolli all ja meie kujundada. Teisisõnu – on kohane aeg tõsiselt ette võtta riigireform. Teha korralik inventuur, vähendada ja optimeerida kulutusi ja tõsta efektiivsust. Ainult sel teel saab vähendada vohavat bürokraatiat, ülereguleerimist, suurt halduskoormust ja dubleerimist. Ainult nii saab piirata avaliku võimu (riigi) ülemäärast sekkumist erasfääri. Massiivne riigipoolne reguleerimine, kontroll ja järelevalve võõrutab või lausa lämmatab inimeste initsiatiivi ja omavastutuse.

Riigireform kui selline ei peaks otseselt riivama ühegi erakonna ja selle valijaskonna elulisi huvisid. Pigem vastupidi, sotsioloogilised küsitlused näitavad inimeste ootust bürokraatia ja administreerimise ning riigi sekkumise vähendamiseks. Lisaks võimaldaks riigireform leida lisavahendeid, kuidas seni antud ja juba käigus olevad lubadusi finantseerida ja ellu viia ka uusi sotsiaalse ja kultuurilise sisuga kulukaid valimislubadusi.

Erakondade ühishuvi riigireformiks deklareeriti ka valimiseelses ühismemorandumis.

Statistika näitab, et meie avaliku sektori kulumäära suhe sisemajanduse kogutoodangusse on üks OECD kõrgemaid ja lähedal riigi taluvuse lävele. Seega, lahendus ei ole mitte rohkem riiki, vaid vastupidi, vähem ja tõhusamat riiki.

Meie riikluse üldmudel ja toimimise põhijooned pandi käigult paigale 1990. aastate alul. Ajal, kui maailm ümberringi kasutas laias laastus Otto von Bismarcki aegset riigiehitust. Praeguseks on see mudel ja arusaamine selgelt aegunud. Oleme oma riiki kõpitsenud ja kohendanud, et see ikka käigus püsiks, kuid tõsist remonti teinud ei ole. Aga peaks.