Võimulepete kaks suurt puudust

Senine koalitsioonilepingute koostamise praktika on vildak ning pikas perspektiivis Eesti arengut pärssiv. Võimulepete koostamisel on olnud kaks suurt puudust.

Koalitsioonilepe tehakse kiirustades ja kergekäeliselt ning seetõttu tulevad sisse eksimused, mis võivad kalliks maksma minna. Eelmistest koalitsioonikõnelustest on ilmekad näited alkoholiaktsiisi tõstmine ja tulumaksuvaba miinimumi astmeliseks muutmine. Need olid muudatused, mis 2016. aasta sügisel lepiti Jüri Ratase, Jevgeni Ossinovski ja Margus Tsahkna eestvõttel kokku väga lühikese aja jooksul. Seetõttu tehtigi vigu, mida veel praegugi tuleb lappida.

Silmaklappidega juhtimine

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valimisprogrammides on samuti lubadusi, mis vajaksid enne otsustamist korralikku analüüsi, et kas neid on ikka mõistlik ja tark selliselt teha, nagu erakonnad neid valimiste eel lubasid. Näiteks kaitsekulutuste tõstmine, erakorraline pensionitõus, teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine, käibemaksumäära alandamine 15 protsendile, madalam käibemaksumäär toidukaupadele, regionaalsed maksusoodustused, noore pere kodulaenu osaline kustutamine, laste arvust sõltuv tulumaksuvabastuse suurendamine, erinevate aktsiisimäärade langetamine.

Need on vaid mõned näited valimislubadustest, mille mõju hindamisel on erakonnad olnud liialt pealiskaudsed ning mille kiirustades koalitsioonileppesse kirjutamine võib olla viga.

Häda on selles, et kui lubadus on võimuleppesse kirja saanud, siis on erakonnad vastuargumentide suhtes pimedad ning kardetakse leppesse kirjutatut muuta, sest võib-olla tuleb siis hakata muutma ka teisi kokkuleppeid. Selline silmaklappidega sarnanev riigijuhtimine on eriti halb, kui koalitsioonilepe tugineb valele või pooltõdedele, aga just sellised on pahatihti erakondade valimisprogrammid.

Koalitsioonilepingute teine probleem puudutab olulisi reforme. Kuna valitsusliidu kokkulepe tuleb saavutada erakondade vahel kiiresti, siis tõstetakse osa suuri ja olulisi teemasid laualt maha või nuditakse ära. Seetõttu lükatakse olulised reformid edasi või tehakse neid teosammul.

Näiteks kunagi lubas Reformierakond langetada järsult tulumaksumäära. Koalitsioonileppes jaotati see langus ära aga mitme aasta peale ning samas kehtestati töötuskindlustusmakse, mis kahandas tulumaksumäära langetamise lubatud mõju. Sellised kummina venivad valimislubadused on olnud ka haldusreform, riigireform ning põhimaanteede kogu pikkuses neljarajaliseks ehitamine.