- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Häkaton IT-riigihangete asemel
Asendame IT-riigihangete bürokraatliku menetluse häkatoniga, millel sünnib kohe kasutatav lahendus ja selgub parim pakkuja, kirjutab tarkvarafirma Helmes arhitekt Markus Karileet Eduka Eesti arvamuskonkursile saadetud loos.
2018. aasta detsembris korraldas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koos Garage48ga esimese digiriigi häkatoni, millel valmisid 48 tunniga toimivad prototüübid. Paarkümmend Eesti teravamat erasektori tarkvaratiimi otsisid kitsaskohtadele lahendusi – näiteks kuidas optimeerida ühistranspordisüsteemi, automatiseerida riigivara müügi protsessi või lihtsustada inimeste suhtlust riigiga. Üritusega leitigi lahendused paljudele riigi muredele ning nii mõnigi küsimus sai lausa mitu alternatiivset lahendust. Näiteks Helmes tegi häkatonil valmis esmase versiooni kaitseväe formeerimise süsteemist, mis annab üksuste täitumusest ja varustuse kättejagamisest digitaalse ülevaate.
Sarnaselt võiks edaspidi korraldada ka IT-riigihankeid – riik saab kahe päevaga kätte toimiva ja testitava tooteidee (ing k MVP – minimum viable product) ning selge arusaama, kes töö reaalselt kõige paremini ära teeb.
Riigihanke korda tuleb täiendada
Praegune riigihangete süsteem ei anna tegelikult alati selgust meeskonna kompetentsist ja sobivusest tellijaga. Kuna häkatonidel on hästi lühike ajaraam ning lahendusekeskne fookus, siis tehakse selle aja jooksul valmis testitav tooteidee, mis peaks ära lahendama tellija suurima murekoha. Lühike ja konkreetne ajaraam sunnib ka tellijat rohkem mõtlema tegelikule põhiprobleemile, mida lahendada.
Seega võiks IT-süsteemide riigihangete korda täiendada. Riigihanke protsess võiks alata edaspidi häkatoni vormis, kus omavahel konkureerivad täitjad realiseerivad näiteks 48 tunni jooksul tellija probleemipüstitust. Lõpptulemusena saab tellija hinnata, milline lahendus on sobivaim, milline täitja haarab tema soove lennult, ning see ettevõte osutubki parimaks pakkujaks. Tellijal tekib väga hea võimalus hinnata täitja kompetentsi reaalse töö ja tulemuse, mitte paberi järgi. See hoiaks omakorda kokku palju luhtunud hangetele kulunud raha (kui võitja ei suuda tegelikult lahendust valmis teha).
Häkaton-hange tasub ära
Praegu kulub tarkvarafirmal hanke pakkumise tegemiseks keskmiselt suurusjärgus 15 000 eurot. Suuremate hangete puhul mitu korda rohkem. Kui häkatonil osaleb viieliikmeline meeskond 48 tunniks 60eurose tunnitasuga, siis on selle kulu 14 400 eurot. Nädalate- või kuudepikkune ettevalmistus asendub lühikese pingutusega nii tellija kui ka täitja vaates.
Paremal juhul saaks tellija selle esialgse lahenduse võtta ka kasutusele, mis loob neile esmast väärtust ja hoiab raha kokku. Järgnevad arendussoovid lepitakse jooksvalt kokku vastavalt prioriteetidele.
Mõistagi peab selliseks lähenemiseks olema ette määratud ühtsed mängureeglid. Innovatsiooni toetavate hangete menetlusviis võimaldaks seda ka praeguse seaduse kontekstis ellu viia.
Suures plaanis suurendab häkaton-hange nii loovust kui ka efektiivsust – enam pole fookus sellel, kes suudab suurema paki dokumente kokku ajada, vaid võidab see, kes tegelikult suudab töö kõige paremini ära teha.
Edukas Eesti on Advokaadibüroo Cobalti, Eesti Gaasi, Harju Elektri, Silberauto, Tallinna Kaubamaja ja Äripäeva arvamuskonkurss. Ootame konkursile Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Seotud lood
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele