Liiga suur kaubavalik tekitab segadust, sest inimaju suudab korraga fikseerida kuni kolm sõnumit (signaali). Seepärast ongi tavapoes igas kategoorias kaupu keskmiselt 2–3. Siis ostja hoomab seda kõike, samas aga jääb tal mulje, et kaubavalik pole juhuslik, vaid põhineb eksperthinnangul.
Mida kliendid tahavad?
Kui moosikatse näitas, et valikute paljusus ajab kliendil juhtme kokku, siis miks ikkagi löövad lõputu valikuga internetipoed tavakauplustelt kliente üle?
Tavapoes on puudu kõik see, mis aitab internetipoe tohutus kaubavalikus orienteeruda: TOP-listid, arvustused ja võrdlused, teiste ostjate soovitused, näited kaupadest, mida moosiostjad tavaliselt veel ostavad. Kõik see, mis võimaldab inimestel mitte hulluks minna internetipoe meeletus kaubavalikus.
Tegelikult on see infot ka füüsiliste poodide pidajatel olemas, kuid nad ei jaga seda ostjatega. Paljud ütlevad ka, et nende poes pole kõiksugu infoekraanide ja lisateabe jaoks ruumi. Aga ei peagi olema, sest nutitelefoni infoekraan on juba iga kliendi taskus!
Suurem osa inimesi on digikaubanduse omaks võtnud ning kasutab ka enne tavapoodi minekut äppe ja digitaalseid tööriistu.
Kliendile saab tema armsa nutitelefoniga suhtlemist võimaldada edukalt ka füüsilises poes – mängige see oma tugevuseks ja teie moosidele leidub alati ostjaid!
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.