Kindlustusühistud kõrvaldavad anomaalia

Põllumajanduskoja vaatest on Eesti kahjukindlustuse turul olemas kindlustuskaitseta kindlustushuvi, eeskätt põllumeeste, aga ilmselt ka teistes segmentides. Riskijuhtimine, mille üheks osaks on ka kindlustamine, muutub põllumajanduses üha olulisemaks. Sagenenud ekstreemsed ilmastikuolud, loomataudide levik jms sunnivad põllumehi otsima terviklahendusi, kuidas riske paremini maandada. Kindlustusühistu loomine ja sellesse kuulumine võiks olla võimaluseks põllumajandussektori jaoks sobilike kindlustustoodete arendamisel või turule toomisel, seda ka koostöös teiste riikide kindlustusühistutega.

Uus seadus võimaldab Eestisse tagasi tuua kindlustusühistud, st kaasata Eesti kliendid ühistu liikmeteks ehk omanikeks. Kliendi jaoks tähendab ühistu liikmeks olemine omaniku huvidest lähtuvat kindlustustoodete läbipaistvat hinnastamist ja võimalust kaasa rääkida ettevõtte arendustegevuses. Ühistusse kuulumine võiks põllumeeste jaoks tähendada ka suuremat huvi oma saagi, loomade või vara kindlustamiseks, sest erinevalt tavalise äriühingu teenuste kasutamisest on lisaks kindlustuskaitsele võimalik osa saada ka ühistu omanikutulust.

Põllumajanduses on ühistegevusel pikad traditsioonid. Kuigi pool sajandit kestnud nõukogude okupatsioon katkestas ühistute arengu Eestis, siis tänaseks on ühistud taas loodud ja tegutsevad üsna edukalt nii teravilja, piimanduse, loomakasvatuse, tõuaretuse kui tootmissisendite ostu valdkondades. Meie eeskujuks on Põhjamaad, kus ühistuline mudel on domineeriv ettevõtlusvorm põllumajandus- ja toidutööstuse valdkonnas.