Kaks ootuspärast ja üks üllataja

Kui mõne varasema Eesti Panga presidendi valimise eel on meediast läbi käinud nimesid, kelle puhul minul on kerkinud kulm ja keskpanga töötajatel tõenäoliselt kõik ihukarvad, siis seekord aeti asju nööri mööda ning enne ametlike kandidaatide väljakäimist keegi nimedega ei spekuleerinud. Sel nädalal selgus kolm kandidaati: Robert Kitt, Madis Müller ja Märten Ross. Vaevalt keegi keskpangas oma ööune kaotab, kui ükskõik kes neist kolmest valitakse.

Kaks kandidaati, Madis Müller ja Märten Ross, on sarnase profiiliga ning tunnevad ilmselt Eesti Panga viimast kui nurgatagust. Võiks isegi öelda, et nende jaoks on keskpanga presidendi kohale kandideerimine täiesti loomulik samm. Üks on praegune, teine endine Eesti Panga asepresident ja mõlemad on sisuliselt elupõlised finantsvaldkonna ametnikud. Mõlemad on magistrikraadi kaitsnud välismaal ja omavad laiaulatuslikku kogemust Euroopa keskpanganduse ning muude finantsstabiilsuse asutuste alalt. Eks nõukogu liikmetel on nende vaheline valik pigem peenhäälestamise küsimus.

Üllatusnimi on ilmselgelt Robert Kitt, keda tõenäoliselt just kuigi paljud poleks osanud kandidaatide ringis oodata. Tema šansid võivad olla päris tugevad juhul, kui Eesti Panga nõukogu peaks uskuma, et asutus vajab mingil moel jõulisemat kursimuutust. Nende jaoks, kellele tundub oluline erasektori kogemus, on ka see kindlasti boonuseks – temal on see sisuliselt ainsana ette näidata. (Kuigi ka Müller töötas möödunud sajandi lõpul mõnda aega PriceWaterhouse Coopersis.) Igal juhul tooks Kitt asutusse värsket verd ja juba sellepärast väärib tõsist kaalumist.