Pooli valimislubadusi ei ole võimalik täita

Nii näiteks enne, kui hakata meile harjumuspärasel kombel vähendama avaliku sektori töötajate arvu, mis iseendast võib olla täiesti õige ettepanek, tuleks siiski korraldada avaliku halduse ja riigieelarve koostamise põhimõtete revisjon. Ka siis, kui kärpimine üldiselt õigustatud on, ei saa seda teha tunnetuse ja jutu põhjal. Me teame, et oleme minevikus tihtipeale kärpinud sealt, kus kärpida poleks tohtinud, ja jätnud kärpimata sealt, kust oleks pidanud kärpima.

Olukord on seda halvem, et kuna me pole endale lisaks eelarvele juba aastakümneid selgeid ja arusaadavaid rahvuslikke eesmärke seadnud, puudub meil tehtu kohta tagasiside. Me oleme oma elu korraldanud nii, et meil pole vaja olnud teadagi, mida üks või teine otsus endaga kaasa on toonud. Enamik asju on ju keerulisemad kui piirikaubanduse mahu mõõtmine. Ja isegi siin ei pea me vajalikuks ausad olla. Me ei räägi ju kuigi palju sellest, kui palju aasta tagasi suurendas aktsiisi tõus õlle hinda, kui palju ettevõtjate tegevus. Ei huvitu sellest, kas seal oli veel muidki tegureid. Meile on enamalt jaolt kõik lihtne ja selge. Aga probleeme on vaja näha kogu nende keerukuses. Muidu hindame aktsiisi alandamise mõju õlle hinnale ja piirikaubandusele sama valesti, kui aktsiiside suurendamisel, ja langetame jälle vale otsuse.

Kuid õlu on suhteliselt marginaalse tähtsusega küsimus. Hoopis hullem oleks see, kui me eksime tähtsama ja kallima asjaga nagu meie pensionisüsteem kogu oma keerukuses.

Tundub, et selliseid erakondi, kes olemasoleva süsteemiga täiesti rahul oleks, meil polegi.

Alustagem lihtsaimast. Sotsiaalmaksu võib tõepoolest jagada tööandja ja töövõtja vahel, kui selle juures inimeste netopalk ja maksulaekumine ei muutu. Kuid see ei ole otseselt majandusküsimus, vaid sotsiaalküsimus. Majanduses ei muutu ju sellisel juhul midagi, kuid inimese peas võib midagi muutuma hakata. Kuid kuhu poole, seda me ei tea, oleks vaja pädevaid uuringuid, sest arvamisest ei piisa.

Edasi. Sotsiaalmaks ilmselt vajab lage. Esiteks koormame ilma laeta maksustamisel just neid majandussektoreid, mille kiiremale arengule me panuse oleme teinud (IT- ja muud loomemajanduse valdkonnad), enam kui traditsioonilise majanduse harusid. Kuid koos laega on vaja ka põrandat. Ei ole õiglane, kui aastas palgana makstud 100 000 euro pealt makstakse sotsiaalmaksu üheksa korda enam, kui sama raha välja võtmisel miinimumpalga ja dividendina. Kuid põrand peab jääma mõistlikule kõrgusele: igatahes mitte kõrgemale, kui saab olema palgasaajate lagi.