Vulgaarse seadusloomega tankistide vastu ei saa

Eelnõu on täiesti kõlbmatu, vastuolus äriseadustiku aluspõhimõtete ning põhiseadusega ja see mitte ei suurenda vaid olulisel määral vähendab ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust.

Just sellise hinnangu andsime eelnõule koos Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas äriühinguõigust õpetavate Andres ja Margit Vuti, Kalev Saare, Mari Schihalejeviga möödunud aasta lõpul ministeeriumile saadetud arvamuses. Eelnõu liigub ristivastupidises suunas nendele eesmärkidele, mille justiitsministeerium on püstitanud ühinguõiguse revisjonile ja tervikuna riigi konkurentsivõimele. Tegemist on selge näitega süvenevast õiguspoliitilisest autismist.

Küll saaks sellise skeemi kasutamise teha oluliselt vähematraktiivsemaks ühinguõiguse revisjoni töörühma ettepanek ühingute registrist kustutamise asendamiseks registreeringu peatamisega. Ainus muudatus, mis antud ettepaneku vastuvõtmisel toimuks, oleks see, et variisikute tegevusaeg lüheneb ning vaja on leida uusi, mis võib teha nn „suretamisteenuse“ kallimaks. Samas ei teki nende isikute leidmisega ilmselt siiski olulisi probleeme, näiteks saab neid aktiivselt juurde tekitada kasutades e-residentsust (vastavad näited on praktikas olemas).

On olemas elulised olukorrad, millistel juhtudel ei sõltu majandusaasta aruande esitamine konkreetsest isikust. Kui isik on näiteks juhatuse liige ühingus olemata samal ajal ühingu osanik, aktsionär või liige, puudub tal igasugune võimalus mõjutada majandusaasta aruande vastuvõtmist, kui kõrgeim organ seda ei tee. See on vaid üks näide, kuid igaüks peaks saama aru, et sellises olukorras on keeld olla mõne teise äriühingu juhatuse liige täiesti absurdne.

Juhatuse liikme ametisuhe ei lõppe keelu rikkumise korral automaatselt, vaid juhatuse liikmel tekib kohustus tagasi astuda. Kuna keeld on kavas kehtestada ka maksuaruannete esitamata jätmise korral, siis näiteks olukorras, kus juhatuse liige on ka mõne MTÜ juhatuse liige (nt erakond) ja juhatuse siseselt ei ole tema vastutav maksudeklaratsioonide esitamise eest, peaks ta ometi igas kuus kaks korda kontrollima, kas too mittetulundusühing on esitanud tähtaegselt maksuaruanded ja kui 21. kuupäeval selgub, et käibedeklaratsioon on esitamata, peaks ta samal päeval esitama äriühingu juhatusest tagasi astumise avalduse. Selline kohustus tekiks kõigi Eesti äriühingute kõigil juhatuse liikmetel. See oleks täiesti absurdne.

Need olid ainult mõned näited eelnõust. Hiljuti saime uudistest teada, et Taxify on ka peale ükssarviku staatusesse jõudmist jäänud tegutsema Eesti osaühingu vormis – üks esimesi näiteid sellest, et Eesti ühinguõiguse keskkonda ja tänast OÜde regulatsiooni on peetud rahvusvahelises võrdluses piisavalt usaldusväärseks.

Eelnõu jõustumise korral näeme ilmselt nii Eesti kukkumist riikide konkurentsivõime edetabelites kui ka suuremate äride kolimist Eesti osaühingu vormilt mõnele turvalisemale, kuid kahjuks välismaisele platvormile.