Reformierakonna aktsiisiplaan soosib Soome ja Taani õlletootjaid

Konjunktuuriinstituudi hinnangul sai piirikaubandus tuule purjedesse 2015. aastal, kui Eesti ja Läti kange alkoholi hinnavahe oli paisunud Emajõe-laiuseks: Eestis 3,78 eurot ühe 0,5-liitrise viina kohta, võrrelduna 2,68 euroga sama ühiku kohta Lätis. Rahaliselt mõõdetuna on kange alkohol piirikaubanduse tõttu enim kaotanud ja aastatel 2016–2018 on suurim maksukahju Eesti riigikassale sündinud just lõunapiirile kolinud müügist.

Õlleaktsiisis mõõdetuna on maksukahju olnud kaks korda väiksem – 2017. aastal jäi kange alkoholi müügilt Läti piiripoodides Eesti riigile laekumata 33,5 miljonit eurot aktsiisi- ja käibemaksutulu, samal ajal tekitas õllemüük lõunapiiril „alalaekumisi“ vaid 16,5 miljoni euro ulatuses. Pole kahtlustki, et 2015. aastale järgnenud tõus oli ränk ning läbimõtlemata, ent kui küsida, kas ja mida on praeguses olukorras võimalik vigade korrigeerimiseks teha, pole vastus nii lihtne, kui mõni seda paista soovib lasta.

Hea lehelugeja ilmselt ei tea, et aastatel 2016–2018 kasvas õlleaktsiisi laekumine igal aastal! Kui 2016 laekus 52,1 miljonit eurot, siis 2017. aastal 58,3 miljonit eurot ja 2018. aastal laekub eelduslikult 62,1 miljonit eurot. Seda suurte tõusude kiuste.

Aastakümneid on õllel olnud Eestis ülisuur ja põhjendamata maksueelis, mille järsk korrigeerimine ja liikumine parema tasakaalupunkti poole reaalselt aktsiisilaekumisi ei vähendanud. Samal ajaperioodil vähenes kange alkoholi aktsiisilaekumine (rahandusministeeriumi korrigeeritud prognoos ilma varudeta) 161,5 miljonilt eurolt 125,3 miljonile eurole.

Meie arvutused piirikaubanduse modelleerimisel näitavad, et Reformierakonna õlleplaan vähendab aktsiisi- ja käibemaksulaekumist veel suurusjärgus 6 miljonit eurot. Suur erinevus erakonna enda ettekujutusega maksulangetuse eeldatavast väga positiivsest mõjust piirikaubanduse vähenemisele seisneb eelkõige selles, et kui sa ei tegele piirikaubanduse juurpõhjusega, milleks nii lõuna- kui ka põhjapiiril on ennekõike kange alkoholi hinnaerinevus, mida täiendab juba mitu muud laiemast aktsiisipoliitikast tulenevat komponenti, siis ei ole reaalne selliseid tulemusi ainult õlle aktsiisi langetamisega saavutada.

Usume, et kui järgmisel valitsusel on päriselt isu aktsiise langetada, tuleks aktsiisimäärasid langetada proportsionaalselt 19% kõikidele toodetele. See viiks kange alkoholi aktsiisi 2020. aastal Lätiga samale tasemele ning kiirendaks piirikaubanduse kärbumist. Aga lihtsalt ebavõrdsele kohtlemisele rajatud maksukingituse tegemist me ei toeta.