Rikkis ettevõte tuleb turult koristada

Kuigi pankrotimenetluse peamine eesmärk on võlausaldajate nõuete rahuldamine, siis ühiskondlikult on vähemalt sama oluline maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine pankrotimenetluse käigus ehk kas maksejõuetus võis tekkida kuriteo toimepaneku tagajärjel. Kui pankrotimenetlused jäävad läbi viimata raugemise tõttu, siis on võlausaldaja tühjade kätega jäämine väike kahju võrreldes ühiskondliku kahjuga – me tegelikkuses ei tea, kas ja kui suures ulatuses pannakse kuritegusid toime seoses maksejõuetute äriühingutega ja kuivõrd see moonutab meie turgu.

Selline teadmatuse tolereerimine kuritegevuse osas ettevõtluses ei käi kokku hea ja läbipaistva ettevõtluskeskkonna põhimõtetega. Olulised investeeringud võivad jääda Eestisse tulemata, kui seadused soosivad pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmist ja selle kaudu kuritegude uurimata ning võlausaldajate nõuete rahuldamata jätmist.

Õiguskirjanduses võrreldakse maksejõuetut äriühingut katkise autoga, mis on vaja maanteelt ära koristada, sest muidu ohustab ta teisi ja takistab liiklusvoolu. Nagu iga liikleja peab tagama oma sõiduvahendi korrashoiu, nii on ka äriühinguga – liiklemine on lubatud seni, kuni pole tasumata võlgu üleval ja ei ole tegemist olukorraga, kus puuduks perspektiiv nende tasumiseks.

Nii kui võlad püsivalt üles jäävad, on aeg turult lahkuda. Sellise riski ülevalolek on loomulik osa ettevõtlusest, millega iga ettevõtja peab arvestama. Sellest lähtuvalt võimaldab pankrotiseadus turult lahkumist võlgniku pankrotiavalduse ja võlausaldaja pankrotiavalduse kaudu.

Need on olulised turupuhastuse mehhanismid, mis peaksid aitama tagada, et tõeliselt ohtlikud liiklejad koristatakse tee pealt eest ja koristamise käigus selgitatakse välja ohtlikuks muutumise põhjused. Praeguses Eestis see mehhanism ei tööta, sest ohtlik liikleja jätab pankrotiavalduse esitamata või esitab selle niivõrd hilja, et vara ei jätku enam pankrotimenetluse läbiviimiseks.

Pankrotiavalduse esitamise kohustus tuleb laiendada osanikele ja nõukogu liikmetele. Kui pole juhatust, siis pole ka kedagi, kes oleks kohustatud pankrotiavaldust esitama maksejõuetuse ilmnemisel või kes vastutaks pankrotiavalduse esitamata jätmise eest.

Näiteks Saksamaal on juhatuse liikme volituste pikendamata jätmise või nimetamata jätmise õiguslikuks tagajärjeks pankrotiavalduse esitamise kohustuse laienemine osaühingu osanikele ja nõukogu liikmetele aktsiaseltsi puhul. Samuti kaasneb sellisel juhul õigus toimetada dokumente kätte osaühingu osanikele ja nõukogu liikmetele aktsiaseltsi puhul.