Sotsiaalmaksu lagi ja ajutised ettevõtjad

Eelarve on valitsuse peamine tööriist riigi juhtimiseks ning maksupoliitika on selle tööriista luisk. Maksudel on kaks peamist eesmärki: tagada võimalused riigi toimimiseks ning kujundada poliitikat mõnes konkreetses probleemiga valdkonnas. Olgu see alkohol, ravimid, kütus, hasartmängud või muu. Riik tahab oma kodanike käitumist maksupoliitikaga suunata, et riik oleks tervem, puhtam ja elujõulisem.

Sotsiaalmaksu lael on oluline mõte just seetõttu, et meil on palju tippspetsialiste ja -juhte, kes ei kuulu ettevõtete omanikeringi, kuid kelle positsioon ja töö iseloom seda pigem eeldavad. Reeglina on nad inimesed, kes võiksid olla omanikud ajutiselt ajal, mil nad ettevõttes töötavad. Nad võtavad ka riske koos omanikega. Eelkõige sõltub nende boonus ettevõtte tulemusest.

Sotsiaalmaksu lagi lahendab väga hästi ära just selliste inimeste tasustamise probleemi. Pole mõtet maksta tõsiseid boonuseid, kui liiga suur osa boonusest läheb sotsiaalmaksuks. Tasu makstakse ikka, kuid reeglina leitakse selleks lihtsalt teine tee.

Laiemalt vaadates on Eestile edu toonud head sõnumid, mis reklaamivad meie majanduskeskkonda innuka ja edasipürgivana, mille tähtis osa on riigi sujuv koostöö ettevõtjatega. Usun, et iga Eesti valitsus on püüdnud seda koostööd arendada, milleks on vaja samme, mida ettevõtjad ootavad ning on seejuures riigile mõistlikud.

Kasu peab olema vastastikune ning sotsiaalmaksulae juures see kindlasti nii on. Majandus-, palga-, ja sissetulekukasvu ootavad nii palgasaajad, pensionärid kui ka ettevõtjad. Selleks vajab Eesti üha uusi ja uusi konkurentsieelised.

Meil on suhtarvu mõttes väga vähe kõrgepalgalisi inimesi, kuid me tahame neid võimalikult palju juurde. Sotsiaalmaksulagi on küll üks väike samm sellel teel, kuid väga oluline samm.