Kas sotsiaalmaksule jäi lagi kehtestamata seetõttu, et sellele ei suudetud leida niigi pingelises riigieelarves katteallikaid, või kardeti, et ühiskond ei võta seda „kõrgepalgalistele tehtavat soodustust“ omaks, teavad kõige täpsemalt toonased otsustajad. Nüüd nendib Reformierakonna liige ja endine pikaaegne rahandusminister Jürgen Ligi, et mitte kusagil ei ole nähtud jätkusuutlikku sotsiaalmaksu lage ilma astmelise tulumaksuta.
Maksusüsteem on tervik
Kui Eesti ei ole seni maksulae kehtestamisel lubadustest kaugemale jõudnud, siis Läti tegi selle 2014. aastal ära. Rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegorovi hinnangul oli tegemist vaid kaks aastat kehtinud ebaõnnestumisega, sest viis välja väga palju raha, aga ei toonud riiki ühtegi kõrgepalgalist töökohta. Samas tuleb arvestada, et Lätis kehtestatigi sotsiaalmaksu ülempiir eelkõige kõrgepalgaliste sotsiaalsete hüvede piiramise eesmärgil (haigusrahad, vanemahüvitised, koondamishüvitised), mitte töökohtade loomise soodustamiseks.
Äripäev leiab, et loomulikult tuleb maksusüsteemi vaadata tervikuna, kuid mõistlikult rakendatud ülempiir sotsiaalmaksule võiks Eesti majandusele vägagi soodustavalt mõjuda. Tööandjaid järjest enam kollitav tööjõunappus ja kasvav palgasurve on saamas meie majanduskasvu kõige suuremaks piduriks. Eesti Pank on soovitanud ettevõtjatel tõsta tootlikkust ning katta palgakasv kõrgema loodava lisandväärtusega.
Eesti kõrged tööjõumaksud ei soosi aga töötajatesse investeerimist ja kõrgepalgaliste nutikate töökohtade loomist. Kas sotsiaalmaksu ülempiir peaks olema Keskerakonna pakutud neljakordse Eesti keskmise palga juures või kuskil mujal, on raamatupidamisülesanne, kuid sõnumina ettevõtjatele ja investoritele on selle kehtestamine oluline.
Jah, lühiajalises perspektiivis lööks sotsiaalmaksu lae kehtestamine riigieelarvesse augu, kuid tulevikku vaadates annaks see Eestile vajaliku arengutõuke ning tuleks suurenenud tarbimisest, kõrgematest sissetulekutest ning suuremat lisandväärtust loovast tootmisest ka laekuvate maksudena tagasi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.