Kas Brexit ehmatab pangad mandrile?

Brexiti-järgsete seadusemuudatuste peamine eesmärk on muuta üleminek võimalikult sujuvaks, viies samal ajal kontrolli UK kätte tagasi. Ka seadusandluse eest hakkab UK taas ise vastutama, kuigi on eeldatav, et mingid tehnilised standardid võetakse EL õigusest üle. Valge raamat pakkus välja, et kummalgi poolel peaks olema õigus ise teha otsuseid ligipääsu kohta enda turule ning sõlmitav kahepoolne raamistik peaks looma aluse suhte toimimiseks ning koostöö edendamiseks.

Britid on väljendanud pahameelt, et varasemalt soovitud vastastikuse tunnustamise režiim, mis oleks võimaldanud ettevõtetel sisuliselt samamoodi edasi tegutseda, on nüüd asendunud võrdväärsuse süsteemiga. Samasugune kord kehtib kõigile kolmandatele riikidele ja tähendab, et ükshaaval otsustatakse, kas vastavad regulatsioonid on ELi omadega võrdväärsed või ei. Soov turul tegutsemist samadel alustel jätkata tähendaks UK jaoks seda, et Euroopa Komisjon nõuaks EL-i ja UK seaduste täielikku ühtsust. Selle tulemusena aga saaks UK võime siseriiklikult ise seadusi kujundada tugeva hoobi.

Samas on ettevõtted oma positsiooni osas ebakindlad. Varasemalt on spekuleeritud, et finantsteenuste sektoris võib Brexitist saada teiste riikide jaoks võimaluste allikas – on suur tõenäosus, et mõned kolivad Londonist ära või liigutavad vähemalt oma divisjone, et saada oma teenustele vaba ligipääs mandri-Euroopale. Viimase uudisena on näiteks Deutsche Bank viinud oma kliiringu Frankfurti, säilitades muu tegevuse ja töökohad siiski veel Londonis. Samas on praegu veel ebaselge, kas EL tunnustab Eurokliiringu keskseid vastaspooli Us. Kuigi varasemad prognoosid on olnud oluliselt tumedamates toonides, ennustatakse siiski, et Londoni City’s kaob 5000–13 000 töökohta.

Väga oluline on finantssektori jaoks ka passporting’u tulevik, sest võimalus vaid ühe ELi liikmesriigi lubadega teistes liikmesriikides finantsasutuste filiaale asutada või piiriüleselt finantsteenuseid pakkuda, on ühtse turu üks suurimaid boonuseid, võimaldades vältida suurt hulka bürokraatiat. Ei UK valge raamat ega 19. juulil avaldatud Euroopa Komisjoni teatis ei näe aga lootust süsteemi taasluua ning on öelnud, et passporting’u õigused lõpevad ja ligipääs ühtsele turule kaob.

Sisuliselt on eesmärgiks luua süsteem, mille alusel saavad ettevõtted ka kokkuleppeta Brexiti korral piiratud aja jooksul (eeldatavasti 3 aastat) tegevust tavapäraselt jätkata, samal ajal UK süsteemi kohaselt vajalikke lube taotledes. Peatselt loodetakse sarnast infot ka makse- ja e-raha asutuste ning investeerimisfondide jaoks, kuid ka neile oodatakse ajutise süsteemi kohaldumist.

Seniste juhiste kohaselt peaks UKs tegutsev finantsteenuste ettevõte valmistuma halvimaks ning edaspidi taotlema kõiki vajalikke lube kõigis ELi liikmesriikides, mis tähendab suurt aja- ja rahakulu ning on kindlasti oluliseks argumendiks oma tegevuse mandrile üle viimiseks. Seda, et UKs baseeruvad finantsühingud on pikemat aega analüüsinud, kas ja millistesse jurisdiktsioonidesse vajadusel ümber kolida, oleme täheldanud juba mõnda aega tagasi.

Igatahes on ettevaatlikkus praeguses olukorras oluline ning tasub juba teha samme oma ettevõtete reeglitepäraseks tegutsemiseks ka juhul, kui Brexiti osas kokkulepet ei saavutata. Ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldas juulis soovituse finantsturgudel tegutsejatel hakata ELi ülejäänud 27 liikmesriiki kolima, sest avalduste tegemiseks ning lubade taotlemiseks on jäänud veel vaid lühike aeg.