Riigi üürimaju ähvardab getostumine

Ükskõik kuhu ka ei vaataks, siis sinna, kus omavalitsus või riik on teinud dotatsiooniga kodu kättesaadavuse äärmiselt lihtsaks, kipub kogunema seltskond, kes turutingimustel mingil põhjusel endale elamist ei leia ja evib enamasti pehmelt öeldes vabameelset käitumismustrit.

Mitte muidugi alati, küllap mõni üksik õpetajate maja on hoolikalt hoitud ja eeskujuks enamusele elamufondist. Kuid see on pigem reeglit kinnitav erand.

Viljar Arakas ütles hiljuti ühes raadiosaates tabavalt, et kodu kättesaadavus ei pea olema sama lihtne nagu ükskõik millise tarbekauba kättesaadavus. Et tema tahab piltlikult öeldes näha verd, higi ja pisaraid, sest ainult siis on loota tõsist suhtumist vara kasutamisse. Tema kasutas neid sõnu sissemakseta eluasemelaenude kontekstis, kuid sarnast mõtlemist võib kasutada ka riiklike üürimajade puhul. Kodu ja kinnisvaraga pole päris nii, et ostan kassa kõrvalt nätsu, mälun natuke aega ja siis viskan minema.

Tuletagem hetkeks meelde, kuidas kõik alguse sai ja mis on üleüldse kogu selle meetme eesmärk. Projekti eestkõneleja Urve Palo on öelnud, et "valitsuse eesmärk on viia Eesti välja majandusseisakust ja vähendada ebavõrdsust. Selleks aga tuleb luua eeldused, et ettevõtlus saaks areneda üle Eesti. Töökohad tekivad sinna, kus on inimesed ja vastupidi".

Pressiteadetes korduvad ikka hüüdlaused nagu "anname hoogu ettevõtluskeskkonnale" ja "suurendame tööjõu mobiilsust".

Aga milline on tegelikkus? Esimesest rahaeraldisest said KredExi toetust Muhu, Türi, Lääne-Nigula, Valga ja Saue, kellest enamik hakkab eelisjärjekorras majutama sinna õpetajaid, ametnikke ja õdesid. Nüüd ei räägi keegi enam uute töökohtade loomisest ja ettevõtluse kasvust, kõlavate loosungite varjus ehitatakse valdavalt tavalisi sotsiaalmaju. Nagu ütlevad venelased – taheti parimat, aga läks nagu tavaliselt.

Avalikule sektorile kohe meeldib probleeme lahendada nii, et valame raha betooni ja siis mured kaovad. Selle asemel, et tõsta kõigi õpetajate palka ja ameti väärtust, ehitatakse ja renoveeritakse mõni koolimaja. Ettevõtlust maal ergutame nii, et vuntsime üles mõne vallamaja. Miks nii tehakse? Sest nii on lihtne ja mugav. Eriti lihtne siis, kui ei kasuta enda raha.