Ükski erakond ei räägi ettevõtjaga

Erakonnad ei tee veel nähtavat valimiskampaaniat, kuid poliitikud pakuvad vargsi juba ideid välja, et testida nende kandepinda ja valijate meelsust.

Ratsionaalne meel saab sellisest poliitikute käitumisest aru ning poliittehnoloogiliselt teevad erakonnad võimule püüdlevate organisatsioonidena kõik õigesti. Eestis on valimisealisi isikuid veidi üle 900 000 inimese, samas kui ettevõtlike inimeste osakaal nendest jääb ainult 20 protsendi ligi. Poliitikute teguviisi võib mõista, aga see ei tähenda, et selle peaks heaks kiitma.

Ettevõtlussektori jaoks tähendab see seda, et firma makstavast töötuskindlustusmaksest hakatakse ümber õpetama nende endi töötajaid, et tööturul mujale liikuda.

Väikeaktsionäride eelnõu eesmärkide ja tagamaade suhtes tuleks olla kriitiline ning mõelda hoopis sellele, kas eelnõu eesmärk ikka on kaitsta väikeomanikke.

Või tajus riik siin pigem võimalust, et väikeaktsionäride kaudu on võimalik survestada ettevõtteid jagama dividende ning maksma seeläbi tulumaksu? On ju viimane olnud riigil pidevalt pinnuks silmas, sest Eesti ettevõtted istuvad enda rahakuhja otsas, kuhu riik küüsi taha ei saa.

Kui ise ei saa, siis ehk saame teiste abiga.

Teemakohaseid näiteid leiaks veel ja veel. Näidetest veel olulisem peaks olema arusaam, et ettevõtjad on meie majanduse vedurid ning eelarve täitjad. Näib, et poliitikute ringkond ei taju vastutust, mida ettevõtlussektori ruineerimisega võetakse.

Vahel tasuks mõelda, et kui riigieelarves raha ei ole, siis tasuks jätta ehk mõni lubadus lubamata ja mõni rumal otsus lauasahtlisse.

Ei maksa saagida oksa, millel istud. Kui varem on püütud oksa ehk kärpida, murda või painutada, siis näib, et varsti tõmmatakse käima mootorsaag.

Ning ei saa olla kindel, kas piirdutakse vaid oksaga või minnakse juba ka tüve kallale. On aga kõigi huvides, et Eesti majandusest ja ettevõtluskeskkonnast ei jääks alles jändrik känd, vaid see puu oleks elujõuline ja kannaks vilju veel mitmele põlvkonnale.