Juhtida või juhatada – see on küsimus

On liidrid ja on juhatajad

Kui nüüd selle definitsiooni üle mõelda, siis juhtida saab väga mitmel moel – sundides, kasutades ära inimeste valikuvõimaluste puudumist, rahaga mõjutades või siis teadlikult inimesi kaasates ning neid isikliku eeskuju näitamise abil n-ö eestvedades.

Viimase juhi kohta tuleks tegelikult kasutada sõna „liider“ – ta mõjutab inimesi peamiselt läbi enda käitumise, mitte rahaliste, jõu või muude vahendite kasutamise.

Äripäeva artiklis toodud Eesti keskmine juht on aga hoopis ettevõtja – väikeettevõtja, kes juhib oma enda ettevõtet. Loomulikult on ka see juhtimine, aga tihti väga teistsugune töö, kui n-ö palgatööd tegeva juhi oma. Kui lihtsalt juht saab lubada oma töös pause, siis omanik oled sa 24/7 – see on sinu ettevõte, kus sul on 100% vaba voli otsustada, mida, millal ja kuidas teha. Rääkimata sellest, et vahel tuleb ise olla spetsialist, vahel tööline, vahel abitööjõud.

Selles oma firma juhtimises on palju head, kuid selles on kindlasti ka väga keerukaid hetki. Ja seetõttu on tore näha, et selliseid ettevõtjaid / juhte on Eestisse juurde tulnud. Ilma niisuguste väikeste ettevõteteta ei tule kuskilt neid suuri ettevõtteid, mille juhtimisest paljud unistavad. Ning need väikesed ettevõtted tagavad, et turul oleks terve konkurents ja sõltuksime vähem rahvusvahelise kapitali otsustest.

Väikefirma on nagu perekond

Minu austus kuulub ettevõtjatele, kes suudavad teha nii juhi kui omaniku rasket tööd ja mingil moel ühildavad selle veel ka pereeluga. Samas tuleb aru saada, et kõige selle kõrvalt ning juhtides vaid 3-4 inimest, ei ole põhifookuses mitte inimeste juhtimisega seotu, vaid pigem protsesside juhtimine.

Ja see on loomulik – väikefirma on nagu pere, inimestevahelised suhted on hoopis teised kui 30, 300 või 3000 töötajaga ettevõttes. Juhil jätkub kõigi jaoks aega, vaja pole keerulisi kommunikatsiooniprotsesse ja motivatsiooniprogramme. Juht on nagu jumal – alati olemas ja teab kõigele vastuseid.