Kaubanduskeskuste surmajärgne elu

Ärikinnisvara tuleviku kohta võib sõltuvalt vara liigist prognoosida erinevaid arenguid, kuid selge tundub olevat see, et globaalsete trendide vastu pole mõtet võidelda ning muutusi tuleb ainuüksi juba inimeste tööl käimise ja ostuharjumuste muutumisest. Seni on meediaruumis pigem domineerinud ootus, et ärikinnisvaras peab tulema mingi suurem pauk. Kas lausa kogu turul, mis mõjutab kõiki objekte või siis mõnd maamärgi staatuses objekti, mis jääb klientidest tühjaks või mille ehitustegevus jääb lõpuni viimata.

 

Küll aga on võimalik, et mingit ühekordset kärgatust ei tulegi ning turg suudab ise kohaneda. Pinnad, mis ühel või teisel viisil ei sobi ärikinnisvaraga tegelemiseks, ehitatakse ümber elamispindadeks või leitakse sellele mõni muu funktsioon, kas või uue ooperiteatri näol. Tegelikult ei olegi selles midagi uut ning selle protsessi tunnistajaks oleme olnud juba mõnda aega – endise Lutheri mööblivabriku territooriumil asuvad nooblid korterid, Volta kvartalisse ehitatakse lofte, Fahle maja ehitati endise tselluloosi- ja paberitööstuse ehitise peale, Kivimäe saunast on saanud elegantne kortermaja. Need on vaid mõned tuntud näited projektidest, kus tühjadele ja lagunema kippuvatele hoonetele on antud uus elu. Tõsi, need näited on küllaltki ühekülgselt elamispindade suunitlusega, kuid see ei pea mitte kõigi ärikinnisvara objektidega nii minema.