Loome stabiilse kasvu mudeli

Kes meist ei sooviks stabiilsust nii töös, investeeringutes kui ka eraelus? Paraku on elu tsükliline, kus headele päevadele järgnevad halvemad ja vastupidi. See, kuidas me raskemate aegadega hakkame saame ning millised on erinevused perioodide vahel, oleneb meie planeerimisoskusest, strateegiast ja nutikusest.

“Ole ahne, kui kõik teised on hirmul, ja ole julge, kui massid on paanikas,” kõlab legendaarse väärtusinvestori Warren Buffeti kuulsamaid ning tõhusamaid investeerimissoovitusi. Meile kellelegi ei meeldi kaotada. Kapitali 50% kaotuse korral tuleb see hiljem algväärtuse taastamiseks kahekordistada! See eeldab täiendavate riskide võtmist, mis ei pruugi garanteerida edu. Toredam ja närve säästvam on stabiilsem ning suurte tagasilöökideta kasv.

 

Teen ettepaneku luua Eestile stabiilse kasvu mudel, mille eesmärgiks on headel aegadel kogutud varude arvel rasketel perioodidel majandust toetada. Mudeli kohaselt peaksid riigieelarve tegemisel selle tulud ületama kulusid 50% võrra jooksva aasta prognoositava  majanduskasvu numbrist. Selle kohaselt oleks 2018. aasta 10,33miljardilisele tulude reale vastanud kulude real 10,58 miljardi asemel 10,16 miljardit (50% 3,3st protsendilisest majanduskasvust ehk 1,65% 10,33 miljardist summas 170,45 miljonit suunatakse riigi reservfondi). Varudesse minev lõplik summa selgub pärast majandusaasta lõppu. Majanduslanguse korral võivad tulud olla kuludest väiksemad eeldusel, et reservid on piisavad.

Mudel tagab olukorra, kus olenemata riigis valitsevatest poliitilistest tuultest suunatakse alati osa headel aegadel kogutud viljadest riigi varasalve, mida saab rasketel aegadel majanduse elavdamiseks kasutada, tellides erasektorilt töid ning leevendades nii suurenenud tööpuudust ning surve alla sattunud majanduskasvu tempot. Kui erasekor istub kriisi ajal kõik kui üks mees kiige vasakus servas, peab riik kiige tasakaalustamiseks võtma sisse koha selle paremal küljel. Mõistlik on ka sätestada, kui suures ulatuses tohib ühel aastal reserve kasutusse võtta.

Eraisikute kasvanud finantskirjaoskus ja soov ise oma tuleviku heaolu eest vastutus võtta on viimaste aastate Eesti majanduselu üks positiivsemaid nähtusi. Üha suurem hulk inimesi mõistab, et kulud ei saa ületada tulusid ning mõistlik on säästa ja investeerida. Pangast laenu taotledes ei õnnestu pangale mingi nipiga selgeks teha, et te võite mulle laenu anda küll, sest struktuurselt ma olen ju tasakaalus! Riigi puhul on aga majandusloogika äkki justkui pahupidi?

Investeerimisraadio, mitmesugused seminarid ja blogid on igapäevaselt väikeinvestorite mentoriteks. Eesti Pank üritab samuti riigi majandusele mentorina tugikätt pakkuda, aga ikkagi tegid poliitikud ka buumi ajal nominaalselt puudujäägis eelarve. Mis saab siis, kui majandustsükkel pöördub ja meil pole piisavalt reserve? Tõenäoliselt on siis ametis juba teised valitsejad, kes peavad varem tehtud valed majandusotsused veelgi kõrgemate maksudena eraisikutele üle kandma.

Soovin hästi juhitud Eestit ja tarku majandusotsuseid. Stabiilse kasvu mudel on emotsioonitu, rangelt kalkuleeritud ning võimaldab Eestil edukalt ning stabiilselt kasvada ja areneda.

Artikkel ilmub Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.