Tere tulemast, uued eestlased!

Aidakem liikuda turul üles, mitte välja

Sisemist ressurssi puudutav lahendus tööjõuprobleemile võib peituda neis töötajates, kes soovivad ja on võimelised arenema järgmise, keerulisema töökoha suunas, kuid nii ajalistel kui ka rahalistel põhjustel ei saa endale lubada ei ümberõppe võimalust ega sissetuleku olulist langust õpingute ajaks. Liiga pikka aega kehtis Eestis reegel, et selleks et saada töötukassa kulul ümberõpet, peab inimene kõigepealt töötuks jääma. Arenemisvõimelisi ja -tahtelisi inimesi on teisigi ja lähenemine „jääd töötuks – saad õiguse ümberõppele“ tuleb otsustavalt välja juurida.

Aastatega on riik kogunud töötuskindlustusmaksetena arvestatavaid reserve. Pakun välja, et vähemalt viis aastat järjest töötuskindlustusmakset maksnud inimene võiks saada õiguse ümberõppele ja sellega kaasnevale töötuskindlustushüvitisele ka siis, kui ta lahkub endisest töökohast vabatahtlikult või poolte kokkuleppel. See hüvitis võib olla tavapärasest väiksem ning seda makstaks üksnes õppimise ajal. Võimalik peab olema ka jätkamine vanas kohas osakoormusega, mille puhul kompenseeritaks osaliselt sissetuleku vähenemist õpingute ajal. Kindlasti tuleb aga seada eelduseks, et uus omandatav amet tooks eelduslikult sisse rohkem kui endine töökoht. Selline lahendus suurendab märkimisväärselt tööjõuturu paindlikkust, mille poolest on kogu maailma majandusvabaduse indeksis muidu kuuendat kohta nautiv Eesti alles 107. kohal.

Projekt „Uued eestlased“

Väljaspool Eesti riigipiire asuv lahendus peitub meie sõsarrahvaste esindajais, keda on ainuüksi Venemaal üle kahe miljoni inimese. Maailmas on vaid kolmel soome-ugri rahval omariiklus. Meie võiksime pakkuda sõsarrahvaste esindajaile kas ajutist elamist-töötamist-õppimist Eestis või lausa päriseks siia kolimist. Jah, see on diskrimineeriv, kuid nii nagu ei ole maailmas teist Eestit, ei ole eestlastel teisi sõsarrahvaid peale soome-ugrilaste, ja seega on see piirang mõistetav.

Säärane programm „Uued eestlased“ ei oleks ilma tingimusteta, kuid seevastu kvooti sellele ei rakendaks. Esimene tingimus soome-ugrilase viisa või ajutise elamisloa saamiseks on teatud palgatasemega töökoha olemasolu või vastuvõtt kõrgkooli. Teine väga oluline tingimus on see, et seda tüüpi viisat või elamisluba ei saaks vahetada teist tüüpi seadusliku ajutise viibimisaluse vastu. Kolmandaks ja vaat et kõige olulisemaks tingimuseks on kohustus kohe asuda õppima eesti keelt. Piisavaks lõpptasemeks saaks pidada B1 taset, mis on ka kodakondsuseksamil nõutav keeleoskus. Sellele tasemele jõudmiseks kulub mõistliku õppekoormusega (2-3 tundi nädalas) keskmiselt 240-360 tundi kokku ühe-kahe aasta jooksul ja soome-ugri viisa õigustatust peaks selle saaja tõendama kõigi keeletasemeeksamite sooritamisega A1st-B1ni kindlaksmääratud ajakava alusel. Sellele, kellele keeleõpe ei istu, peab istuma kas kvoodiviisa või töökohast loobumine ja tagasisõit kodumaale. Ent see soomeugrilane, kes leiab, et elamine ja töötamine Eestis on pingutust väärt, saakski „uueks eestlaseks“.

Artikkel ilmub Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.